Eestis paikneb alaliselt USA salajane sõjaline eriteenistus, illustreeriv foto

Eestis paikneb alaliselt USA sõjaväe salajane eriüksus

207
(Uuendatud 18:36 05.09.2019)
USA sõjaväe eriteenistus ilmus Eestisse 2014. aastal kohe pärast Krimmi ühendamist Venemaaga. Moskva arvab, et NATO suurendab oma kohalolekut väljamõeldud Vene ohu ettekäändel.

TALLINN, 5. september — Sputnik. Eesti ajakirjanikele on saanud teatavaks informatsioon USA sõjaväelaste eriteenistuse salaüksuse alalisest kohalolekust Eestis alates 2014. aastast. Üksuse tegevust ja asukohta võimud ei avalikusta.

Selle ilmumist seostatakse Vene sõjaväelaste väidetava aktiveerumisega läänesuunal, kuid Venemaa kaitseministeerium eitab taolisi väiteid ja süüdistab NATOt sõjalise taristu ühepoolses tugevdamises Balti riikides.

Saate tegijad avastasid aruande selle kohta, et 2019. aastal on Ameerika pool eraldanud Eestile eriobjekti jaoks 15,7 miljonit dollarit.

Uurimise käigus, mis "Pealtnägija" andmetel kestis pool aastat, selgus, et jutt käib väljaõppebaasi rajamisest Eestisse USA sõjalise eriteenistuse jaoks. Varem on sellekohane teave lääne ajakirjandusest korduvalt läbi käinud, kuid USA ametiisikud on seda alati eitanud.

Ajakirjanikel õnnestus leida mitte ainult kinnitust nendele sündmustele, vaid ka viibida salaobjektil. Selle asukohta ei avalikustata. Ka üksuse suurus on riigisaladus. "Pealtnägijal" lubati baasis filmida ainult lippe ja silte.

Muidugi "Venemaa pärast"

On kinnitust leidnud, et USA sõjaväe eriteenistus ilmus Eestisse 2014. aastal kohe pärast Krimmi ühendamist Venemaaga ja selle ilmumist põhjendatakse Vene sõjaväelaste aktiivsusega regioonis. Oli sõlmitud erileping USA ja Eesti vahel, mis on tänini Eesti avalikkusele teadmata.

USA kaitseministeeriumi dokumentidest selgub, et eraldatud vahendite eest ehitatakse muuhulgas kasarmud, lasketiir, relvaladu ja langevarjude kuivatamise torn. Ehitus on juba alanud, objektid valmivad 2020. aastal.

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, ei väsi USA prognoosimast, kui tõenäoline on relvakonflikt Venemaaga. Baltimaadele on NATO sõjalistes plaanides eraldatud kaugeltki mitte viimane roll.

Nii teatatakse NATO kaitsekolledži ettekandes, et Baltimaadesse tuleb saata veel rohkem Ameerika vägesid, et "hoida vaos" Venemaad, kes võib "lõhkuda Euroopa julgeolekuarhitektuuri". USA Kongressile anti arutada seaduseelnõu, milles tehakse ettepanek "hinnata Balti riikide sõjalisi vajadusi Venemaa agressiooni vaoshoidmiseks".

Seaduseelnõu vastuvõtmise korral peab USA hakkama "juhtima tööd koostöö tugevdamisel" Eesti, Läti ja Leeduga, arutama küsimust sõjalise kohaloleku suurendamisest Baltimaades ning sõjalise ja kaitseotstarbelise taristu ja logistika parandamisest.

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul teatakse alliansis hästi, et Moskval taolised plaanid puuduvad, kuid neid tuuakse lihtsalt ettekäändeks, et paigutada Venemaa piiri lähedale rohkem tehnikat ja pataljone.

RT ajakirjanikud on juhtinud tähelepanu sellele, et Eesti telekanali "uurimistöö" USA eriteenistuse jõudude väljaõppeks mõeldud alalise salabaasi kohta on puudulik. Sellest kirjutab RT Telegrami-kanal.

Miks peaksid ameeriklased Eesti eest surema, illustreeriv foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Publikatsioonis märgitakse, et aruanne Washingtoni 15,7 miljoni dollari suurusest rahaeraldisest "eriobjekti" jaoks on avalikult kättesaadav. Eesti ajakirjanikud kinnitavad, et neil õnnestus see baas avastada, kuid neil ei ole õigust paljastada selle täpne asukoht.

Seda üllatavam on, et telemeestel lubati võtta videosse "salajase" objekti fassaad, teatab RT. Pealegi kommenteeris Ameerika kolonel Kevin Stringer meelsasti eriteenistuse avastamist. Sõjaväelane jutustas, et ameeriklased asuvad selles baasis alates 2014. aastast.

"Miski reedab, et "uurimine" on läbi viidud Pentagoni lahkel loal," räägitakse RT publikatsioonis.

Loe lisaks: 

207
Tagid:
sõjavägi, Krimm, eriteenistus, salajane, poliitika, Venemaa, Eesti, USA
Teema:
NATO idarindel (273)
Samal teemal
Põhjusega: Eesti president kinnitas ustavust USA kursile
NATO idarindel
Kas Donbass Ida-Virumaal on võimalik - mida arvab Eesti suursaadik USA-s
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega