Venemaa Balti-uuringute ühenduse esimees Nikolai Meževitš

Vene vägede Eestist väljaviimise osaline jagab mälestusi

144
(Uuendatud 15:03 31.08.2019)
Endine Nõukogude Liidu ja Venemaa delegatsiooni nõunik läbirääkimistel Eestiga Venemaa vägede väljaviimise üle Eesti territooriumilt ja praegune Venemaa Balti-uuringute ühenduse esimees räägib tollastest keerulistest oludest.

TALLINN, 31. august — Sputnik. Eesti võimud püüdsid pidevate provokatsioonidega Vene sõjaväelaste ja nende pereliikmete suhtes Vene vägede Eestist väljaviimise protsessi "kiirendada", rääkis Venemaa Balti-uuringute ühenduse (Российская ассоциация прибалтийских исследований) esimees Nikolai Meževitš nende 25 aasta taguste vahetu pealtnägijana — tollal oli ta Nõukogude ja Venemaa delegatsiooni nõunik läbirääkimistel ametliku Tallinnaga — intervjuus Sputnik Eestile.

Moskva sidus vägede väljaviimise sõjaväepensionäride staatusega

Meževitši sõnul algas läbirääkimiste protsess Moskva ja Tallina vahel juba nõukogude ajal, ja Eesti tõstatas Nõukogude Liidu delegatsioonile, mida juhtis Anatoli Sobtšak, Nõukogude vägede Eestist väljaviimise teema. Nõukogude delegatsioon sai Eesti murest aru, kuid pidas läbirääkimiste põhiteemadeks hoopis kodakondsus-, majandus- ja omandiküsimusi.

Pärast NSV Liidu lagunemist jätkas läbirääkimisi nüüd juba Venemaa vägede Eestist väljaviimise teemal 1992. aastal Venemaa delegatsioon eesotsas eriülesannetega saadiku Vassili Sviriniga. Ta sidus vägede väljaviimise sõjaväepensionäride tulevase staatusega.

Muide, Venemaa delegatsiooni koosseisu kuulus kindralite ja admiralide hulgas ka tollane Venemaa sõjalaevastiku juhataja, mis näitab, kui oluliseks Venemaa neid läbirääkimisi pidas. Samal ajal Eesti sõna otseses mõttes pressis Venemaalt otsust välja, püüdes vägede, mida, muide, oli Eesti territooriumil suhteliselt vähe, väljaviimist igati kiirendada.

Kuidas Eesti võimud Vene vägede väljaviimist "kiirendasid"

Ajaloolase sõnul kasutasid Eesti võimud protsessi kiirendamiseks mitmesuguseid provokatsioone, muuhulgas Eesti kaitseväe- ja paramilitaarsete üksuste rünnakuid Venemaa sõjaväelaste vastu nende desarmeerimise eesmärgil ning ähvardasid nende pereliikmeid. Kõik sellised juhtumid on dokumenteeritud Venemaa relvajõudude väeosade komandöride raportites. 

Эшелон с военной техникой
© Sputnik / Давид Хизанишвили
Ešelon sõjaväetehnikaga

Vene vägede väljaviimise "kiirenemine", millest nüüd kirjutavad Eesti ajakirjanikud, kellest enamik ei ole probleemiga üldse kursis, toimus keerulistes oludes. Venemaa delegatsioon lähtus eeldusest, et vägede väljaviimine on vältimatu, ja tal polnud selles mingeid illusioone. 

Küsimus oli ainult selles, kuhu konkreetselt väed viia. Eestlased ütlesid: "Viige kasvõi lageda taeva alla." Kuid vägesid lageda taeva alla viia ei kavatsenud keegi, isegi sellistes tingimustes, seda enam, et alles äsja olid välja viidud väed endisest Saksa Demokraatlikust Vabariigist ja Poolast.

"Välksõjad" Venemaa vastu ei lähe Tallinnal enam läbi

Olukord oli Venemaa kaitseministeeriumi majutusteenistuse jaoks väga keeruline, meenutas Meževitš. Toonane president Boriss Jeltsin võttis sõjaväelaste argumente kuulda ega lasknud Vene vägesid välja viia1993. aastal, kuigi Eesti seda nurus. 

арельеф Бориса Ельцина в Таллинне
© Flickr / Harald Groven
Boriss Jeltsini bareljeef Tallinnas
Venemaa viis oma väed Eestist välja 1994. aastal ja sellega lugesid Moskva ja Tallinn küsimuse ammendatuks. Pole mingit kahtlust, et Vene vägede viibimine Eestis ei vastanud Venemaa huvidele, rõhutas ajaloolane.

"Tolleaegne Eesti diplomaatia oli väga agressiivne ja kasutas sisuliselt välksõja taktikat. Praegu see tal enam välja ei tule ja see ärritab Tallinna," ütles Meževitš lõpetuseks.

Mis sai Eestisse jäänud Vene sõjaväe varast 

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et viimased Vene sõjaväelased lahkusid Eestist 31. augustil 1994. Kuu aega varem, 26. juulil, olid president Lennart Meri ja Boriss Jeltsin allkirjastanud sellekohase kokkuleppe. Vene sõjaväel tuli Eestisse maha jätta tohutu hulk vara: taristu, hooned, kaid, laod, lennuväljad ja muud militaar- ja tsiviilobjektid. 

Eesti võimud ei osanud Vene armee hinnalist pärandit kasutada ja miljardeid dollareid väärt keerukad tehnilised objektid (näiteks allveelaevnike õppekeskus Paldiskis) langesid vanametalliküttide saagiks.

Praegu elab Eestis 4905 nõukogude sõjaväepensionäri. Venemaa ja Eesti on sõlminud kokkulepped, mis võimaldavad tagada sõjaväepensionäridele Venemaa seadustega ettenähtud sotsiaalprogrammid. 

Один из двух крупнейших в мире учебных центров подводного флота, более известный из-за огромной территории как Пентагон
© Фото : из личного архива Г.А.Симоняна
Üks kahest maailma suurimast allveelaevastiku õppekeskusest, mida hiiglaslike mõõtmete tõttu hüüti "Pentagoniks"
Sõjaväepensionärid saavad soodustusi tervishoiu valdkonnas, neile eraldatakse Venemaa föderaaleelarvest raha proteesimiseks Eesti raviasutustes, soodushinnaga tuusikuid taastusraviks Venemaa kaitseministeeriumi sanatooriumides ja puhkekodudes ja palju muud sotsiaalabi.

Venekeelset intervjuud saate kuulata siit: 

Межевич раскрыл секреты вывода войск РФ из Эстонии

Lugege lisaks:

Muinaslugu: kuidas Vene väed tegelikult Baltimaadest lahkusid

Jevgeni Broi: Baltimaades suhtutakse Afganistani veteranidesse ükskõikselt

NATO hõivab geopoliitilise ruumi

144
Tagid:
pensionärid, tagatis, lahkumine, väeüksus, Venemaa, Eesti
Samal teemal
Venemaa on baltlastele hirmsasti kätte maksnud: nende tähtsaim kaup ei maksa enam midagi
Justiitsminister autasustas Vene vägede lahkumise aastapäeval Hitleri käsilasi
Välksõda Ukraina moodi: Donbass Ukraina sõjaväelaste ootuses
Tallinnas ja Narvas tähistatakse Nõukogude vägede Afganistanist väljaviimise aastapäeva
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega