Siseminister Mart Helme idapiiril

Helme tahab vähendada Venemaa piirile rajatava "kullast tara" maksumust

105
(Uuendatud 17:24 25.08.2019)
Siseminister Mart Helme inspekteeris koos "põlualuse" politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheriga Eesti-Vene piirirajatisi, mille projekt muutub iga aastaga järjest kallimaks.

TALLINN, 26. august — Sputnik, Oleg Leontjev. Idapiiri väljaehitamine on vältimatu, kuid seda tuleks teha odavamalt, seda samm-sammult tehniliste vahenditega täiustada, ütles siseminister Mart Helme Ida-Eestisse tehtud kontrollkäigul.

"Rahu kuulutamine" siseministeeriumis

Siseminister Mart Helme ning politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri ühine reis Eesti-Vene piirile näitas nende vahel sõlmitud töörahu, pärast seda, kui peaminister Jüri Ratas siseministeeriumis puhkenud konflikti lahendas. 

Peatused tehti Narva piirivalvekordonis ja Värska piirikontrollpunktis. Mart Helme ja Elmar Vaher osalesid Eesti-Vene piiri jalgsipatrullimisel, mille käigus tutvuti piiri keeruliste lõikudega. Viimane peatus tehti kohas, kus ühinevad Eesti, Venemaa ja Läti piirid.

Helme: õpime vigadest

"Kagupiiril on keeruline ja liigendatud maastik, mistõttu teedeehitus on siin äärmiselt oluline. Peame õppima vigadest, mis on juba väljaehitatud piirilõigul ilmnenud," ütles siseminister pärast inspekteerimist. 

Председатель партии EKRE Март Хельме
© AP Photo / Raul Mee
Siseminister ja EKRE esimees Mart Helme

Mart Helme sõnul on idapiiri väljaehitamine vältimatu, kuid seda tuleb teha odavamalt ja täiustada seda tehniliste seadmetega samm-sammult. Neljapäeval, 29. augustil toimub Piusa kordonis Eesti valitsuse istung, kus arutatakse Helme ettepanekuid Venemaa "kullast piiritara" ehitamise kulude vähendamiseks.

Idapiir muudetakse "Idavalliks"*

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, kuidas 2019.-2022. aasta eelarvestrateegia arutamisel ilmnes miljardi ja 300 miljoni euro suurune puudujääk, mille tõttu saadeti kõikidele ministeeriumidele peale kaitseministeeriumi juhised kulude vähendamiseks 11% ja külmutati varem lubatud riigitöötajate (politsei, päästjate, õpetajate jt) palgatõus.

Juri Ratase uue valitsuse üheks peamiseks probleemiks, mille "vanast" kabinet talle pärandas, oli Eesti-Vene piiri korrastamine. "Uus Idavalli", mis on tegelikult elektrooniliste jälgimisseadmetega kõrgtehnoloogiline tara, rajamise kulud on selle ehituse algusest saadik esialgselt kavandatud 79 miljonilt eurost praeguseks tõusnud 320 miljoni euroni.

See pani isegi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kõige innukamatest patriootidest ministrid kahtlema pakilises vajaduses end iga hinna eest Venemaast piiritaraga eraldada. Nii tegi siseminister ja EKRE esimees Mart Helme eelarvestrateegia arutelul ettepaneku külmutada "kullast tara" ehitamine, põhjustades sellega opositsiooni hukkamõistu. 

Лео Куннас
© Estonian Defence Forces
Leo Kunnas

EKRE nimekirjas Riigikokku valitud kirjanik Leo Kunnas, kes kirjutas fantastilise raamatu Venemaa rünnakust Eestile "Sõda 2023", kutsus üles eeskuju võtma Soomest: "Soomlased ei hakanud oma pikale maismaapiirile Venemaaga piirdeid ehitama ega kavatse seda teha ka tulevikus. Nad ei näe sellel mõtet,"

* Idavall (sks. k. Ostwall) oli strateegiline kaitseliin, mille Hitler rajas Teise maailmasõja käigus 1943. aasta sügiseks Nõukogude-Saksa rindele Narva jõe, Pihkva, Vitebski ja Orša linnade ning Soži, Dnepri ja Molotšnaja jõe joonele. Natside väejuhatus lootis Idavallil kestvaid lahinguid, kuid Nõukogude väed murdsid 1943. aastal Melitopoli operatsiooni ja 1944. aastal Vitebski-Orša operatsiooniga Idavallist läbi.

Lugege lisaks:

105
Tagid:
riigieelarve, siseminister, Elmar Vaher, Mart Helme, Ida-Eesti, idapiir
Samal teemal
Õiguskomisjon tahab idapiiri kiiremat ehitamist
Riigikontrolör: idapiiri väljaehitamise kava on puudulik
Liisingautodega saab taas üle idapiiri
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega