Edgar Savisaar Sputnik Eesti pressikeskuses

Savisaart kõik toimuv ei rõõmusta, kuid hea, et Eesti on iseseisev

142
(Uuendatud 15:02 24.08.2019)
Tähtsaimast sündmusest Eesti teel iseseisvuse poole — Balti ketist — on möödunud kolmkümmend aastat. Sputnik Eestiga jagas oma mälestusi selle rahuliku meeleavalduse korraldaja, kunagine Rahvarinde liider Edgar Savisaar.

TALLINN, 23. august — Sputnik, Svetlana Burceva. Tuntud poliitik, Eesti Rahvarinde juht, esimene peaminister, Keskerakonna asutaja ning endine esimees Edgar Savisaar külastas taas Sputnik Eesti pressikeskust. Seekord sai kohtumise ajendiks Balti keti 30. aastapäev.

Külaline meenutas, et 1989. aastal eelnes Balti keti korraldamisele Moskva komisjon, mis oli moodustatud poliitilise ja õigusliku hinnangu andmiseks 23. augustil 1939 sõlmitud Nõukogude–Saksa mittekallaletungilepingule. Edgar Savisaar oli tollal üks komisjoni juhi Aleksandr Jakovlevi asetäitjatest ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja.

Poliitiku sõnul toetas enamik komisjoni liikmeid tollal Balti vabariike ja komisjoni otsuselt, milles Molotovi–Ribbentropi pakt hukka mõisteti, puudus vaid Mihhail Gorbatšovi allkiri. Kuid Nõukogude Liidu liider venitas oma resolutsiooniga ligi aasta, millest saigi Balti keti ettekääne.

See ei olnud kaugeltki pidupäevane üritus

Edgar Savisaar rõhutas, et 1939. aastal mittekallaletungipaktile alla kirjutades jätsid Molotov, Ribbentrop ja dokumendis fikseeritud otsuste vastuvõtmisel osalenud isikud sisuliselt kolm Balti riiki iseseisvusest ilma — „see on kibe ajaloolehekülg“. 

В пресс-центре Sputnik Эстония в формате пресс-конференции  встреча с лидером Народного фронта Эдгаром Сависааром
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kohtumine kunagise Rahvarinde juhi Edgar Savisaarega Sputnik Eesti pressikeskuses 

„Balti keti“ peaeesmärk oli näidata nii Moskvale, Mihhail Gorbatšovile kui ka kogu maailmale, et neil on hädasti vaja „Balti küsimusega“ tegelda, sest see on oluline kõigile.

Sisuliselt sai Balti ketist üks tähtsamaid sündmusi Eesti iseseisvumise teel. Seejuures, arvab poliitik, oli Eesti väljaastumine Nõukogude Liidust kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses oli ainult aja küsimus.

Sellele faktile aitas paljuski kaasa nii Eesti elanike kui ka Nõukogude Liidu juhtkonna ja Eesti poliitikute tark käitumine üsna ärevas olukorras, on Savisaar kindel.

„Kes ei taha vabadust? Kes ei taha iseseisvust? Muidugi, meie tahtsime ka,“ ütles poliitik ja lisas, et oli ise unistanud sellisest absoluutsest iseseisvusest, mis oli Eestil veel 1939. aastal. Kuid Savisaare sõnul oli ka neid, kes unistasid „idast lahkudes ühineda läänega“. Ka Eesti praegune  Euroopa Liidu liikme staatus vastab pigem ühiskonna selle osa soovidele.

Muidugi paneb ELi liikme staatus Eestile oma piirangud ja kohustused, kuid teatud iseseisvus on säilinud, mis pole sugugi halb, arvab Edgar Savisaar.

Aga vot millest Eesti on viimastel aastatel ilma jäänud - põllumajandusest, märkis ta ja tõi näiteks Venemaa, kus põllumajanduse käsi käib märksa paremini.

Kuidas vabadus paneb pea ringi käima ja jätab kodust ilma

Paljud Eestis elavad venelased toetasid vabariigi väljaastumist NSV Liidust ja seisid ka Balti ketis. Seejuures ei varjanud paljud neist kartust, et Eestis hakatakse ehitama eestlaste riiki — mingis osas oli neil õigus. 

Акция Балтийская цепь 23 августа 1989 г.
© Sputnik / Юрий Абрамочкин
Balti kett 23. augustil 1989

Seejuures möönis poliitik, et kaugeltki kõik sündmused iseseisvas Eestis ei ole talle kui poliitikule ja kodanikule rõõmu teinud. „Kahjuks on olnud selliseid sündmusi, mida ma ei pea õigeks. Mulle tundub, et vabaks saades kaotavad paljud pea,“ märkis Savisaar.

Põhiliseks selliseks ebaõigeks otsuseks peab poliitik omandireformi. Selle reformi tagajärjel kaotasid paljud Eesti elanikud — sealhulgas need, kes olid seisnud Balti ketis —, oma kodu. 

Riik ei tulnud selles küsimuses kuidagi kohalikele omavalitsustele appi. Ja ometi jääb väikeriigi jaoks peamiseks tema iseiseisvuse säilimise fakt, arvab poliitik. Aga kui miski praeguses Eesti riigis tema kodanikke ei rahulda, tuleb üheskoos selle kallal töötada.

Sama ketiga aheldatud

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et 23. augustil 1989 võttis üle miljoni Eesti, Läti ja Leedu elaniku üksteisel käest ja moodustas ligi 700 kilomeetri pikkuse inimketi, mis ulatus Tallinnast Vilniuseni. Selle aktsiooniga püüdsid nad maailmale näidata, kui tugevasti janunevad nad omariikluse järele väljaspool NSV Liitu. 

Акция Балтийская цепь 23 августа 1989 г.
© Sputnik / Юрий Абрамочкин
„Balti kett“ 23. augustil 1989

Veidi rohkem kui aasta enne seda sündmust, 1988. aasta aprillis, oli asutati Eestis perestroika ehk uutmise toetuseks Rahvarinne. See oli kodanikualgatuse korras sündinud poliitiline liikumine ja ühtlasi kõige suurem massiliikumine Eesti ajaloos. Edgar Savisaar juhtis Rahvarinnet ja oli üks isemajandava Eesti (IME) kava autoritest.

Lugege lisaks:

142
Tagid:
pressikeskus, Sputnik, Edgar Savisaar, Eesti
Samal teemal
Edgar Savisaar Eesti venelastest: ärge arvake, et nad on teisejärgulised inimesed
Edgar Savisaar: Kaljulaid kohtub Putiniga edaspidigi
Savisaar Kaljulaidi EKRE-kriitikast: president ei saa vaid ühele kaardile panustada
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega