Adolf Hitleri Mein Kampf müügil ühes Pärnu poeketis

Fotosüüdistus: Eesti raamatupoed müüvad "Mein Kampfi"

318
(Uuendatud 11:47 24.08.2019)
Eesti raamatukaupluste riiulitel "ilutseb" Adolf Hitleri peateose kohalik kordustrükk, millest on saanud neonatsidele omamoodi "piibel".

TALLINN, 23. august — Sputnik. Eestis on müügile ilmunud Saksa Reichi füüreri Adolf Hitleri baasteksti "Mein Kampf" eestinduse uus trükk. 

Книга Адольфа Гитлера Майн Кампф в продаже в одной из торговых сетей города Пярну
© Фото : Норманн фон Дальгов
Adolf Hitleri raamat "Mein Kampf" ühes Pärnu kaupluses

Kõik eelmise trüki eksemplarid läksid kaubaks nagu soojad saiad, vaatamata sellele, et suured raamatupoeketid korjasid need müügilt ära. Hitleri oopust on märgatud ja pildistatud ühes suvepealinna Pärnu ketipoes. 

Книга Адольфа Гитлера Майн Кампф в продаже в одной из торговых сетей города Пярну
© Фото : Норманн фон Дальгов
Adolf Hitleri "Mein Kampf" müügil Pärnus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et "Mein Kampfi" andis Eestis välja Mati Nigul, kelle kirjastus Matrix Publishing on skandaalseid raamatuid varemgi avaldanud. Oma sõnul otsustas kirjastaja "Mein Kampfi" eesti keeles välja anda sellepärast, et keegi teine ei oleks Eestis seda nagunii teinud. 

Matrix Publishing ei ole esimene ega ainus Eesti kirjastus, kes on "Mein Kampfi" välja andnud. Raamatukogudest ja antikvariaatidest võib veel leida kirjastuse Andres 602-leheküljelist pehmekaanelist väljaannet 2017. aastast. Peale selle hakkas saarlane Peeter Kask 2003. aastal  Hitleri teost tõlkima omal käel.

Kask jõudis avaldada kuus esimest peatükki ja neid teatud ringkondades levitada, kuid oli sunnitud töö pooleli jätma. Selle põhjuseks olid tema sõnul "tumedate jõudude" ähvardused tema lähedaste tervise kohta.

Mida kujutab endast "Mein Kampf"

Raamatu "Mein Kampf" ("Minu võitlus") kirjutas Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei (NSDAP) juht Adolf Hitler Landsbergi vanglas "õlleputši" eest karistust kandes. Raamatu toimetajaks sai partei aseesimees Rudolf Heß. 

Mõned ajaloolased arvavad, et raamatu kirjutas Heß ise, Hitler ainult dikteeris talle üldsõnaliselt oma ideid ja mälestusi, sest füüreri kirjanduslik andekus ei ole kuidagi ilmnenud ei enne ega pärast "Mein Kampfi".

"Mein Kampf" kujutab endast Hitleri autobiograafiat, tema partei lühiajalugu ja natsionaalsotsialismi ideede kokkuvõtet. Raamatu esimene köide ilmus 1925. aastal ja teine, "Natsionaalsotsialistlik liikumine", 1926. aastal. Raamatu algpealkiri oli "Neli ja pool aastat võitlust vale, rumaluse ja arguse vastu", kuid kirjastaja Max Amann pidas seda liiga pikaks ja lühendas selle kahesõnaliseks.

Enne Hitleri võimuletulekut ostsid raamatut põhiliselt NSDAP liikmed, kuid pärast 1933. aastat suurenesid selle tiraažid ja läbimüük järsult, sest raamatut hakati kohustuslikus korras jagama mitte ainult igale natsionaalsotsialistile, vaid ka Saksa noorpaaridele traditsioonilise Piibli asemel. Iga uustrüki eest maksti Hitlerile 1–2 miljonit marka, mis tõi talle terve varanduse.

Zahharova: "Mein Kampfi" avaldamisega teeb Eesti endale häbi

Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova pööras tähelepanu  raamatu "Mein Kampf" Eestis valmivale uuele tiraažile ja kutsus rahvusvahelisi organisatsioone üles Eesti võime mõjutama. Tema sõnul mõistab Venemaa välisministeerium natsikirjanduse levitamise Eestis hukka. 

© Sputnik / Илья Питалев
Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova

Zahharova arvates toob sellise teose nagu "Mein Kampf" taasavaldamine — isegi kui tekst on varustatud ajaloolaste kriitiliste kommentaaridega — kaasa riski, et sellest saab Euroopas Teise maailmasõja tulemuste ümberhindamise ja natsikurjategijate rehabiliteerimise katsete valguses ideoloogiline pomm.

Ta kutsus rahvusvahelisi organisatsioone nagu Euroopa Nõukogu, OSCE, EL ja ÜRO üles ametlikule Tallinnale survet avaldama. Zahharova avaldas ka lootust, et Eesti üldsus "takistab otsustavalt oma maa muutmist Euroopa neonatsluse kantsiks", võttes eeskuju suurimatest raamatupoekettidest, kes on  "Mein Kampfi" müümisest keeldunud.

Lugege lisaks:

318
Tagid:
kauplused, Eesti, Mein Kampf
Samal teemal
Kordusõppus. "Mein kampf" on Saksamaal taas bestseller
Huumor miljonite tragöödia üle: Eestis ilmus koomiks "Hipster Hitler"
Psühholoog: hipsteri stiilis Hitler muudab noorte ettekujutust ajaloost
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega