Kersti Kaljulaid kõnelemas Balti keti 30 aastapäeva puhul Lillis

Eesti president võrdsustas NSV Liidu natsi-Saksamaaga

136
(Uuendatud 11:10 24.08.2019)
President Kersti Kaljulaid ei lasknud Balti keti 30. aastapäeva puhul peetud kõnes kasutamata võimalust rääkida Nõukogude Liidu "õudustest", pannes võrdusmärgi NSV Liidu ja Kolmanda Reichi vahele.

TALLINN, 24. august — Sputnik. Eesti president Kersti Kaljulaid ütles, et 1939. aasta Nõukogude-Saksamaa mittekallaletungileping, tuntud ka kui Molotovi-Ribbentropi pakt, sõlmiti "võrdsete režiimide vahel".

Aktsiooni eesmärk oli juhtida maailma tähelepanu 1939. aastal allkirjastatud Molotovi-Ribbentropi paktile, mis Balti riikide väitel lõi eeldused nende vabariikide järgnevaks liitmiseks Nõukogude Liiduga. 

Слева направо: Валдис Затлерс (президент Латвии в 2007-2011 годах), Керсти Кальюлайд и Раймондс Вейонис (президент Латвии в 2015-2019 годах)
Vasakult: Valdis Zatlers (Läti president 2007-2011), Kersti Kaljulaid ja Raimonds Vejonis (Läti president aastatel 2015-2019)

Kersti Kaljulaid pidas 23. augustil Viljandimaal Lilli piiripunktis Balti keti aastapäeva puhul piduliku kõne, kus ta ühendas sümboolselt käed Läti kahe endise presidendi Valdis Zatlersi ja Raimonds Vejonisega. Kaliulaidi sõnul seisid inimesed Balti ketis "vale ja kurjuse vastu ning demokraatia ja vabaduse eest".

Presidendi sõnul oli selle "moonutatud süsteemi" sümboliks Baltimaade ja paljude teiste rahvaste elanike jaoks 1939. aastal sõlmitud Nõukogude-Saksa mittekallaletungileping, tuntud ka kui Molotovi-Ribbentropi pakt.

ütles Kaljulaid.

Ta rõhutas, et selle kokkuleppe tulemusel okupeeris Nõukogude Liit Baltimaad ja Balti kett aitas juhtida sellele ebaõiglusele maailma tähelepanu.

"Okupatsioon" kui mugav poliitiline ettekääne

Baltimaade võimud demoniseerivad jätkuvalt 1939. aasta Nõukogude-Saksamaa mittekallaletungilepingut, väites, et Ida-Euroopa mõjupiirkondadeks jagav salaprotokoll lõi eeldused Balti vabariikide järgnevaks liitmiseks Nõukogude Liiduga.

Ajaloolaste ja ekspertide katsed veenda eestlasi, et neil kahel sündmusel pole omavahelist seost, pole seni õnnestunud. Pealegi on Eesti võimud peaaegu kolm aastakümmet kestnud taasiseseisvuse aja jooksul ühiskonnale peale surunud mõtte, et kommunismil ja natsismil pole mingit vahet.

Venemaa ajaloolane ja Venemaa sõjaajaloo seltsi teadusosakonna juhataja Juri Nikiforov seletab Baltimaade sellist suhtumist asjaoluga, et nende riikide poliitilise eliidil on ilma Molotovi-Ribbentropi paktita võimatu põhjendada "okupatsiooni", millele on üles ehitatud kogu nende nõukogudejärgne riiklus.

See nõukogudejärgse perioodi kontseptsioon oli aluseks osa Baltimaade elanikkonna ilmajätmisele mitmetest poliitilistest ja kodanikuõigustest, näiteks õigusest asuda kõrgetesse riigiametitesse ja õigusest erastamisele, ütles Nikiforov.

© Sputnik / Нина Зотина
Venemaa sõjaajaloo seltsi teadusosakonna juhataja Juri Nikiforov

Ajaloolane kutsus ka üles mitte idealiseerima enne augustit 1939 eksisteerinud Balti riike, märkides, et 30-ndate lõpus olid Balti vabariikides sisuliselt autoritaarsed režiimid.

Samal arvamusel on ka Venemaa ajaloolane Vadim Truhhatšov, kelle sõnul üritavad Balti riigid minevikuga spekuleerides ja Molotovi-Ribbentropi pakti olemust moonutades end kuritegude kaasosalistest nende ohvriks muuta. Ta tuletas meelde, et kõik Balti vabariigid sõlmisid Saksamaaga mittekallaletungilepingud, "kusjuures neid saab tõlgendada pigem liitlaslepingutena".

Vadim Truhhatšovi venekeelset intervjuud saate kuulata siit: 

Трухачев: страны Балтии пытаются "отмыться" и заработать на фальсификации истории

Venemaa juhtkond on korduvalt kinnitanud, et Baltimaade annekteerimine NSV Liidu poolt oli kooskõlas tolleaegse rahvusvahelise õigusega, seega ei saa rääkida mingist "okupatsioonist".

Lugege lisaks:

136
Tagid:
kõne, Viljandimaa, Molotov-Ribbentropi pakt, Kersti Kaljulaid, president, Eesti
Samal teemal
Kaljulaidi eesti keel kui "tola kirjatud märss"
Kaljulaid ESTO avamisel: peame mõtlema ja käituma kui üleilmne rahvas
Presidendi taasiseseisvuspäeva kõne - kuidas luua ilusat legendi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega