Mälestusmärk Waffen-SS sõduritele Lihulas

Jäärapäiseid on vähe: Eesti võimud veeretavad SS-monumendi küsimust

93
(Uuendatud 08:59 23.08.2019)
Eesti valitsus delegeeris 20. Waffen-SS grenaderidiviisis teeninud sõjaväelaste monumendi Lihulasse püstitamise küsimuse Lääneranna volikogule, mille saadikud jäid sügavalt mõttesse.

TALLINN, 23. august — Sputnik. Waffen-SS 20. (Eesti) grenaderidiviisi automaaturit kujutav graniidist mälestustahvel võib septembris naasta Lihula kalmistule, kust see 2004. aastal vabariigi valitsuse otsusel ära viidi.

Eesti Leegioni Sõprade Klubi soovib "kangelasi austada"

Taotluse Eesti SS-lastele pühendatud monumendi taaspüstitamiseks esitas MTÜ Eesti Leegioni Sõprade Klubi. On tähelepanuväärne, et taotlus esitati Lääneranna vallavolikogule, mille piiridesse pärast haldusreformi Lihula jäi, peaaegu samaaegselt Eesti endise siseministri Margus Leivo surmaga, kelle korraldusel monument demonteeriti.

MTÜ Eesti Sõprade Sõprade Klubi juhatuse liikme Hardi Rajase sõnul takistasid Saksamaa poolel võidelnud eestlased Punaarmee edasiliikumist, päästes sellega paljude Saksa tagalas viibinud eestlaste elu. Ta usub, et nende inimeste soovi ei saa eirata ainuüksi rahvusvahelise kriitika tõttu, teatas ERR.

Kui vallavolikogu lükkab SS-monumendi koopia paigaldamise taotluse tagasi, lubas ta hakata Lihula elanike allkirju koguma. Tulevikus on Eesti Leegioni Sõprade Klubi eesmärk tagastada Lihulas algne monument, mis pärast mahavõtmist asub Tallinna lähedal Lagedil vabadusvõitluse eramuuseumis.

MTÜ Eesti Leegioni Sõprade Klubi registreeriti 2009. aastal. Klubil on võrguleht ja konto sotsiaalvõrgustikus, kus on palju fotosid natside poolt Eesti SS-leegioonist moodustatud Waffen-SS 20. grenaderidiviisi sõjaväelastest. Eesti SS-vabatahtlike leegioni moodustasid sakslased 1942. aastal okupeeritud Eesti territooriumil kohalikest käsilastest.

Памятная футболка
© Sputnik / Аллан Хантсом
Monumendi sümboolikaga t-särk

Lisaks Hardi Rajasele, kelle konto sotsiaalvõrgustikus on täis tema pilte Teise maailmasõja aegses Saksa (SS) mundris, kuuluvad Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatusse veel Ain Kask ja Marti Mikhelson.

Peaminister pesi oma käed SS-i monumendi otsusest puhtaks

Peaminister Jüri Ratas ei võtnud Eesti leegioni sõprade klubi algatust kommenteerides vastutust endale ja delegeeris SS-meestele monumendi paigaldamise otsustamisõiguse Lääneranna vallavolikogule. 

"See on tema territoorium, tema maa, see on nende otsustada ja nii see peabki olema," ütles ta.

Премьер-министр Эстонии Юри Ратас
© Фото : Riigikantselei
Jüri Ratas

Sõltumata sellest, millise otsuse vallavolinikud teevad, rõhutas peaminister, jääb kunagi maha võetud monumendi originaal Lagedi muuseumisse.

Volikogu saadikud jäid mõttesse

Lääneranna vallavolikogus pole Lihula SS-laste mälestusmärgi osas, mis kunagi selle väikese Eesti linna kogu maailmas kuulsaks tegi, endiselt üksmeelt. Eesti Leegioni Sõprade Klubi taotluse küsimuse pidid kohaliku volikogu saadikud otsustama hiljemalt neljapäeval, 22. augustil, kuid volikogu otsustas moodustada viieliikmelise komisjoni, mis peab koostama mälestist puudutava otsuse eelnõu. Volikogu langetab selles küsimuses lõpliku otsuse 2019. aasta septembris.

Praegu seisnevad volikogu esimehe Arno Peksari peamised etteheited SS-laste monumendile peamiselt ebatäpsustes sellel kujutatud sõduri püstolkuulipilduja ja vormi detailides ja selle allosas olevatele numbrites "1940-1945".

SS-laste monumendi Lihula kalmistule tagasitoomise vastu võttis sõna reformierakondlasest saadik, endine Riigikohtu esimees Rait Maruste, kes nimetas Eesti Leegioni sõprade klubi algatust provokatsiooniks. Tema sõnul ei ole volikogul õigust otsustada monumendi taastamist isegi koopia kujul, kuna selle mahavõtmise otsustas vabariigi valitsus.

Lihula monumendist sai EKRE trump

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et kõigepealt paigaldasid Eesti natsionalistlike parteide ja organisatsioonide aktivistid mälestuskivi Waffen-SS 20. grenaderidiviisi sõduritele 2002. aastal Pärnus, kuid kuna see põhjustas skandaale ja proteste, monument demonteeriti.

Pärast Eesti ja rahvusvahelise üldsuse proteste demonteeriti monument taas Juhan Partsi valitsuse nõudmisel, kes kartis, et monumendiga seotud skandaal mõjub negatiivselt Eesti mainele ja soovile saada NATO ja EL-i liikmeks. Otsustavat rolli mängis seejuures USA suursaadiku seisukoht, kes reageeris natside käsilaste ülistamisele äärmiselt negatiivselt. Praegu asub skandaalne monument Tallinna lähedal Lagedil Eesti vabadusvõitluse eramuuseumi territooriumil.

Выступает Март Хельме
© Sputnik / Аллан Хантсом
Kõneleb Mart Helme

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) alustas 2018. aasta septembris oma valimiskampaaniat SS-laste monumendi koopia ajutise paigaldamisega Lihula kalmistule. Üritusel esinesid mitmed parteijuhid: praegune siseminister Mart Helme, Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison ja Riigikogu esimees Henn Põlluaas.

Выступает Яак Мадисон
© Sputnik / Аллан Хантсом
Kõneleb Jaak Madison

Juulis 2019 tõstatas EKRE esindaja ja Lääneranna vallavolikogu liige Meelis Malk teisaldatud monumendi mälestustahvli omandiküsimuse. Vallavolinikud ei suutnud ei kinnitada ega ümber lükata, et mälestustahvel kuulub Lääneranna vallale kui haldusreformi järgselt Lääneranna valla koosseisu tulnud Lihula valla õigusjärglasele.

Lugege veel:

93
Tagid:
EKRE, monument, vallavolikogu, Waffen-SS, Lihula, Eesti
Teema:
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi (38)
Samal teemal
Venemaa välisministeerium Waffen-SS monumendist Eestis nördinud
Lihula mälestussamba teema on jätkuvalt õhus
Venemaa suursaatkond: SS-i heroiseerimine Eestis omandab kultuslikku iseloomu
Lihulast Nürnbergini: Eesti poliitikud mängivad tulega
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega