Eesti kaitseväe Viru jalaväepataljoni ajateenija Devid Madjar

Miks peab haavatud Eesti sõdur andma vandetõotuse karkudel

302
(Uuendatud 20:51 21.08.2019)
Kuulihaava saanud ajateenija kinnitab, et ei ole juba pool kuud saanud vajalikku arstiabi ning on andnud sõdurivande karkudel.

TALLINN, 21. august — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. Esmaspäeval, 19. augustil, toimus Tallinnas hotelli Euroopa konverentsisaalis pressikonverents, millel Eesti kaitseväe Viru jalaväepataljoni ajateenija Devid Madjar jutustas, et pärast kuulihaava saamist jalga ei ole talle antud vajalikku arstiabi.

Ajakirjanikega kohtuma tuli Madjar karkudel ja kinniseotud jalaga. Madjari kõrval olid tema ema ja lepinguline esindaja jurist Andrei Vesterinen. Pressikonverentsil käis ka Sputnik Eesti korrespondent.

Tõsise ravi asemel vahetatakse sidemeid

Tallinnast ajateenistusse kutsutud noorsõdur, kes teenib aega Jõhvis, ütles, et sai haavata juba 4. augustil.

Linnaloa saanud ja nädalavahetuseks koju sõitnud Devid Madjar tulistas endale kogemata õhupüssist jalga.

Teatanud juhtumist pataljoni juhtkonnale, sai 19-aastane noorsõdur, kes oli jõudnud teenida alles neli kuud, käsu väeossa tagasi pöörduda. Järgmisel hommikul sõidutasid vanemad ta autoga Jõhvi.

Sõjaväearst "rahustas" reameest öeldes, et pärast kahte-kolme nädalat laatsaretis peab ajateenija rivvi naasma. Umbes nii läkski: eelmisel reedel, 16. augustil, andis karkudega reamees Madjar sõdurivande.

Miski pole võrreldav ema südamevaluga

Kogu selle aja viibis reamehe ema Maria Šorban Tallinnas poega nägemata ja muretsedes. Tema ärevus suurenes, kui ta sai aru, et tõsiselt ei tegele Devidi raviga keegi.

ustas Maria.

Ta ei oleks osanud oodata, et suhtumine kuulihaava saanud sõdurisse on nii südametu. Ta jäeti mitte ainult ravita, vaid talle unustati isegi süüa anda. Katseid saada ülematelt selget vastust, kas Devidile määratakse operatsioon ja kas haav ei lähe mädanema, ei krooninud edu.

Aeg läks ja siis otsustasid vanemad iseseisvalt tegutseda. Devidi ema leidis interneti kaudu jurist Andrei Vesterineni, kes pidi ema ja poja olukorda mõistma paremini kui keegi teine.

Юрист Андрей Вестеринен
© Sputnik / Вадим Анцупов
Jurist Andrei Vesterinen

Kümme aastat tagasi teenis Vesterinen Eesti üksuse koosseisus Afganistanis, kus sai NATO sõjalise missiooni käigus raskelt haavata ning jäi jalast ilma. Ta oli siis 23-aastane. Sellest ajast peale kaitseb ta juristina ka sõjaväelasi.

Suhtumine hätta sattunud sõduritesse on jäänud endiseks

Vesterinen jutustas, et kui tema endaga juhtus midagi sarnast, tuli tema vanematel ja temal endal ületada palju bürokraatlikke barjääre, enne kui ta sai jälle hakata elama täisväärtuslikku elu.

Andrei Vesterinen reageeris Devid Madjari ema palvele ja tegi järelepärimise väeosale, kus noormees aega teenib, — Viru jalaväepataljonile.

Ta kirjutas, et sellest, kui kiiresti väeosa juhtkond järelepärimisele reageerib vastates, millal ja missugust abi reamees saab, sõltub, kas Vesterinen juhtumi avalikustab.

Talle vastati, et temaga võetakse ühendust kolmekümne tööpäeva jooksul.

"Mis meil siis lõppkokkuvõttes on? Poisil on kuul endiselt jalas, ravi ja nõuetekohast hooldust ta ei saa, ning on teadmata, mis Devidist edasi saab," märkis jurist. Seetõttu korraldaski ta pressikonverentsi ja kutsus sellele Eesti ajakirjanikke.

Haavatu päästmine on haavatu enda asi

Maria jutustas, et pärast vande andmist, mida tegi koos teistega rivis seistes ka tema poeg, said sõjaväelased neli päeva puhkust. Neist kaks langesid nädalavahetusele, kuid esmaspäeval tehti Devidile Tallinnas uuesti röntgen ja broneeriti 9. septembriks eriarsti vastuvõtuaeg.

"Me ajasime kõiki asju ise," ütles Maria. Ema süda tilgub verd: homme tuleb poeg viia väeossa, kus juba öeldi, et Devid kirjutatakse laatsaretist välja ning ta hakkab läbima teenistust koos teistega.

  • Eesti kaitseväe Viru jalaväepataljoni ajateenija Devid Madjar
    Eesti kaitseväe Viru jalaväepataljoni ajateenija Devid Madjar
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Eesti kaitseväe Viru jalaväepataljoni ajateenija Devid Madjari röntgenipilt
    Eesti kaitseväe Viru jalaväepataljoni ajateenija Devid Madjari röntgenipilt
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Eesti kaitseväe Viru jalaväepataljoni ajateenija Devid Madjar
    Eesti kaitseväe Viru jalaväepataljoni ajateenija Devid Madjar
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Eesti kaitseväe Viru jalaväepataljoni ajateenija Devid Madjar
    Eesti kaitseväe Viru jalaväepataljoni ajateenija Devid Madjar
    © Sputnik / Вадим Анцупов
  • Eesti kaitseväe Viru jalaväepataljoni ajateenija Devid Madjar
    Eesti kaitseväe Viru jalaväepataljoni ajateenija Devid Madjar
    © Sputnik / Вадим Анцупов
1 / 5
© Sputnik / Вадим Анцупов
Eesti kaitseväe Viru jalaväepataljoni ajateenija Devid Madjar

Viru jalaväepataljoni ülem Tarvo Luga lükkas oma teenistuskaaslase Devid Madjari süüdistused tagasi ning nimetas muuhulgas valeks tema juttu pikaajalisest nälgimisest laatsaretis, kirjutab Stolitsa.ee viitega Postimehele.

Ülema sõnul on talle teada kõigest üksainus juhtum, kui korrapidaja tõepoolest unustas Madjarile toitu viia. Pataljoniülem seadis kahtluse alla ka süüdistused selles, et meditsiiniteenistuse töötajad ei tegelnud Devid Madjari raviga.

Loe lisaks:

302
Tagid:
eestivenelased, ajateenija tulistamine, ajateenija, kaitsevägi, Eesti Vabariik
Samal teemal
Ebamugavad küsimused: miks Sputnikut Eestis taga kiusatakse
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega