Kuhu viib Propastopi venevastane tants Eesti demokraatia, illustreeriv foto

Kuhu viib Propastopi venevastane tants Eesti demokraatia? Ekspertide arvamused

150
(Uuendatud 01:46 13.08.2019)
Kaitseliidu vabatahtlike blogi Propastop administraatorid otsustasid taotleda Eesti rahvusdomeeni .ee kasutusõiguse äravõtmist uudisteportaalidelt Sputnik ja Baltnews. Sputnik Eesti küsis ekspertidelt, kas see ei lähe vastuollu sõnavabaduse ja demokraatia põhimõtetega.

TALLINN, 13. august — Sputnik. "Vene propaganda" vastu võitlejate algatus andis ekspertide kogukonnale järjekordse ettekäände arutada nende põhimõtete üle, millele on üles ehitatud Eesti demokraatia.

Probleemidest räägitakse, mitte ei suleta

Inimõiguste Teabekeskuse juhi Aleksei Semjonovi sõnul ei vii taolised keelustamiskatsed kuhugi, sest rahvuslaste pooldajad ei loe ega vaata vist nagunii Vene meediakanaleid.

"See on puhtpoliitiline žest, rituaalne venevastane tants, mida aeg-ajalt esitab mõni ekrelane või isamaalane, vahel isegi mõni reformierakondlane ja president ise," ütles Semjonov kommentaaris Sputnik Eestile.

Õiguskaitsja on kindel, et seni, kuni keeldudest räägivad kaitseliitlased või mõned üksikisikud, ei ole karta midagi, aga olukord läheb halvemaks siis, kui arutelu algab valitsuse tasandil. Vaat siis tuleb sellele pöörata suurt tähelepanu, sest asi läheb vastuollu nende väärtustega, mida Eestis pühaks peetakse.

Директор эстонского центра по правам человека Алексей Семенов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Inimõiguste Teabekeskuse juht Aleksei Semjonov

Semjonov märkis, et Vene meediakanalid ei levita mingit keelatud propagandat, vaid ütlevad välja ainult oma seisukoha nagu muudki allikad.

"Aga kui me neist räägime, ei ole vaja suud kinni toppida sellel, kes räägib teisiti kui meie tahame," lisas ekspert.

Ta tuletas meelde, et propagandistlikku laadi radikaalseid mõtteavaldusi võib kuulda ka mõnede EKRE liikmete suust, kusjuures keegi ei kavatse neid ära keelata.

Kui ei ole enam argumente, tuleb keelata

Oma arvamust avaldas ajakirjanik ja publitsist Rodion Denissov. Tema meelest on Propastopil argumendid otsas ja ta on otsustanud minna rünnakule.

"Sisulisi arutelusid ei osata seal enam pidada. Neil on vist mingid ideoloogilised stambid otsa lõppenud, inimesed ei oska või ei taha dialoogi pidada, vaid on lihtsalt otsustanud, et tuleb kinni panna ja ära keelata," sõnas Denissov.

Ta ei usu, et allkirjastatud petitsioon midagi muudab, äärmisel juhul suudab see tekitada positiivset vastukaja ainult teatud poliitilistes ringkondades.

"Ideoloogilise sõja pidamine keeldude abil on mingi nõukogude tava: keelata kõik ära, kõik sellised mõtteavaldused, mis ei vasta mingitele valitsevate erakondade dogmadele ja on järelikult pahad. Aga kui te arvate, et teil on õigus, siis vaielge, tõestage. Las inimesed ise valivad, keda ja miks uskuda," arvab Denissov.

Общественный деятель, журналист, публицист Родион Денисов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ühiskonnategelane, ajakirjanik ja publitsist Rodion Denissov

Tema arvates on ainsaks teguriks, mis võib kaasa tuua meediakanali sulgemise, üleskutsed kukutada riigivõim.

Denissov on kindel, et Sputnik ja Baltnews sellega ei tegele.

"Küllap soovib Propastop endale jälle tähelepanu tõmmata ja võib-olla selleks rahastust taotleda," oletas Denissov.

Õhus on totalitarismi lõhna

MTÜ Vene Kool Eestis juhatuse liige Alissa Blintsova arvab, et demokraatia ja sõnavabadus on Eestis olemas, aga need kaks mõistet ei laiene rahvusvähemustele. Ja kui jutt käib Sputniku ja Baltnewsi sulgemisest, siis siin kulgeb riigi areng totalitarismi suunas.

"Kui valitsusel ei ole vaja demokraatiat, siis suletakse kõik allikad, mis lihtsalt avaldavad oma arvamust, mis domineerib ka inimeste seas. Seda arvamust tuleb varjata," ütles Blintsova.

Алиса Блинцова в ООН
© Фото : из личного архива Алисы Блинцовой
MTÜ Vene Kool Eestis juhatuse liige Alissa Blintsova

VKE delegaadid Alissa Blintsova ja Dmitri Suhhoroslov Euroopa Vähemusrahvuste Föderaalliidu (FUEN) kongressil 13.–16. juunil 2019

Temal endal on kaks korda tulnud kirjutada kaebusi Propastopi peale, sest seal oli mainitud nende õiguskaitsjate nimesid, kelle tegevus olevat vastuolus organisatsiooni kindlaksmääratud mõistetega.

Ühte Blintsova kaebust on hakanud kontrollima OSCE vähemusrahvuste ülemvolinik Lamberto Zannier, kes on lubanud välja selgitada, miks Eesti eriteenistused tegelevad sedalaadi asjadega.

Demokraatiat tsensuuriga ei tugevdata

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi arvates on algatus Propastop vastuolus meediavabaduse ja demokraatia põhimõtetega.

"Ma võin nõustuda või mitte nõustuda sellega, mida kirjutab see või teine meediaressurss, aga kui rääkida Sputnikust, siis minu teada pole tema vastu algatatud ühtegi hagi, Pressinõukogusse pole kaebusi esitatud, sellepärast ei saa ma hästi aru, mille üle see vaidlus käib," teatas poliitik kommentaaris portaalile Baltnews.

Яна Тоом
© Sputnik / Светлана Бурцева
Euroopa Parlamendi liige Yana Toom

"Mulle tundub üldse, et kui me proovime demokraatiat tugevdada tsensuuri kehtestamise teel, siis me õõnestame sedasama demokraatiat," lõpetas Yana Toom.

Mida taotlevad Kaitseliidu "blogijad"

Esmaspäeval, 12. augustil, teatasid kaitseliitlaste blogi Propastop administraatorid, et on alanud allkirjade kogumine petitsioonile, milles nõutakse domeeni .ee kasutusõiguse äravõtmist Vene portaalidelt Sputnik Eesti ja Baltnews.

"Oleme valinud propagandakanalite ohjeldamise viisiks rahvusdomeeni .ee peatamise sputnik-news.ee ja baltnews.ee veebilehtedel. Peame sellist tegutsemisviisi kõige tõhusamaks," teatasid rahvaalgatuse autorid.

Nad loodavad koguda vähemalt tuhat allkirja. "Propastopparid" selgitavad, et selline allkirjastajate hulk on vajalik selleks, et saata üleskutse Riigikogusse läbivaatamiseks. Nii võib petitsioon saada asjakohase seaduseelnõu aluseks.

"Allkirjade kogumine on omalaadne testprojekt, mille abil tahame välja murda Eesti senisest tegevusetusest vaenulike meediakanalite suhtes," teatasid rahvaalgatuse autorid.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et Läti võimud sulgesid 24. juulil 2019 ligipääsu portaalile Baltnews.lv, mis kuulub rahvusvahelisele teabeagentuurile Rossija Segodnja.

Läti välisministeerium põhjendas piiranguid väitega, et see agentuur "ohustab Ukraina territoriaalset terviklikkust ning õõnestab tema sõltumatust ja suveräänsust", kuuludes järelikult Euroopa Liidu sanktsioonide alla.

Venemaa välisministeerium pidas repressioone portaali suhtes inforuumi "puhastamiseks" sellistest massiteabevahenditest, mis ei ole ametliku Riia kontrolli all.

"Selle asemel õpetavad euroametnikud regulaarselt teistele riikidele mentorlikus stiilis, kuidas tuleb järgida Euroliidu kõrgeid standardeid sõnavabaduse osas," teatati Smolenski väljakult.

Lugege portaalist Sputnik Eesti: Uskumatu, aga tõsi – Guardian vabandas Sputniku ees oma libasüüdistuse pärast

150
Tagid:
demokraatia, meedialahingud, Baltnews, Sputnik Eesti, Propastop, sõnavabadus
Teema:
Meedialahingud (290)
Samal teemal
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega