Tartus valmistutakse rahvusvahelise suurfilmi võteteks, illustreeriv foto

Tartus valmistutakse rahvusvahelise suurfilmi võteteks

72
(Uuendatud 01:47 13.08.2019)
Tartus ja selle lähiümbruses algavad augusti lõpus Taani, Belgia ja Eesti väärtfilmi "Erna läheb sõtta" võtted, mis toovad siia tipptasemel võttemeeskonna ja tuntud filmitegijad.

TALLINN, 13. august — Sputnik. Esimese maailmasõja teemalise Taani filmi võtted toovad Tartusse auhinnatud filmirežissööri Henrik Ruben Genzi ja Taani ühe armastatuima näitlejanna Trine Dyrholmi. Lisaks saabub võtetele mitmeid näitlejaid Taanist ja Belgiast ning rahvusvaheline professionaalne meeskond, teatab Tartu linnavalitsus oma kodulehel.

Filmi kaastootja Nafta Films produtsendi Esko Ripsi sõnul on tartlastel põhjust elevust tunda:

Mängufilm "Erna läheb sõtta" jutustab Esimese maailmasõja ajal Taanis Jüütimaal elanud vaprast naisest, kes poja kaitsmiseks võtab ette raske teekonna Taanist läbi Saksamaa Prantsusmaa rindele.

Nafta Films produtsent Margus Õunapuu tutvustab filmitegijaid: "Kinosõbrad tunnevad Trine Dyrnholmi näiteks filmidest "Kommuun" ja "Ainult armastust" ning režissöör oli 2000ndal aastal ka Oscari nominent lühifilmiga "Theis and Nico"."

Selgusid Nolani filmivõtetega kaasnevad kulud
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Meespeategelast mängib Taani näitleja Ulrich Thomsen, kes on osalenud James Bondi filmis "The World is not Enough" ja "Killing me softly"," lisas ta.

Õunapuu sõnul kuulub film "Erna läheb sõtta" sõjadraama žanrisse, kuid sellest ei puudu ka "Madalmaade filmile omane must huumor ega liigutav armastus".

Filmi peaprodutsent Nimbus Film on Skandinaavia üks progressiivsemaid ja edukamaid produktsioonikompaniisid, mis on tootnud üle 50 mängufilmi.

Muuhulgas on Nimbus Film ka ETVs linastunud Taani-Rootsi krimiseriaali "Sild" peaprodutsent. Filmi kunstnikuks on aga Jette Lehmann, kes oli Lars von Trieri filmi "Melanhoolia" kunstnik ning sai selle eest 2011. aastal Euroopa Filmiauhindade kunstnikupreemia.

Tartu linnapea Urmas Klaas tervitab maailmatasemel filmitööstuse Tartusse jõudmist:

Filmivõtted algavad 29. augustil, kuid hoogsad ettevalmistused juba käivad. Võtted toimuvad Tartu Ülikooli majandusteaduskonna hoones (endine Rahvusarhiiv) ning Tartu külje all Tamsa külas Kindralimäel. Majandusteaduskonna hoonesse ehitatakse võtete ajaks kasarmu ning Kindralimäele rajatakse kaevikuid lahingustseenide filmimiseks.

"Filmis toimub pöördeline lahingustseen Saksa-Prantsuse rindel, seda filmitaksegi siinsamas Tartu külje all, kust algab Lõuna-Eesti kuppelmaastik. Kaevikud hakkavad juba jumet võtma ning kohe algavad ka castingu-päevad taustnäitlejate leidmiseks," lisas Õunapuu.

Filmivõtted Tartus ja Tartumaal kestavad kokku 18 päeva ning lõppevad 25. septembril, lisaks Eestile toimuvad võtted veel erinevates paikades Taanis ja Belgias. Film "Erna läheb sõtta" jõuab kinodesse 2020. aasta sügisel.

Tallinn meelitab ka filmitegijaid

Tallinnast sai tänavu ka filmikompanii Warner Bros tuntud režissööri Christopher Nolani uue linateose, tööpealkirjaga "Tenet" võttepaik. Filmi sündmustik tiirleb "ülemaailmse spionaaži ümber". Filmi esilinastus on kavandatud 2020. aasta 17. juulile.

Tegemist oli esimese nii mastaapse filmiprojektiga kogu Baltikumis. Rahvusvahelisel märulifilmi eesotsas on näitleja John David Washington, filmis löövad kaasa ka Robert Pattinson, Elizabeth Debicki, Dimple Kapadia, Aaron Taylor-Johnson, Clémence Poésy, lisaks Michael Caine ja Kenneth Branagh.

Christopher Nolan on Hollywoodi üks hinnatumaid lavastajaid, kes on teinud suurteosed nagu "Dunkirk", "Tähtedevaheline", "Algus" ja "The Dark Knight" triloogia. 

Liikluskorralduse muudatustega juba harjunud tallinlasi ootasid augusti algul uued katsumused: seekord suleti tänavad Eesti vastuluurajate ja Nõukogude luure vastuseisule pühendatud filmi võteteks.

Uue mängufilmi "О2" võtted kestavad 2020. aasta kevadeni. Linateosest saab nelja Läänemere-äärse riigi — Eesti, Soome, Läti ja Leedu — kineastide ühiste jõupingutuste vili.

Filmi võtted toimuvad peale Tallinna, Narva ja Tartu ka Helsingis, Vilniuses ja paljudes muudes kohtades. Filmi režissöör Margus Paju on vaatajatele tuntud tänu toredale lastefilmile "Supilinna Salaselts". Peaosas astub üles näitleja Priit Võigemast.

Lugege portaalist Sputnik Eesti: Sergei Ursuljak: Tallinnas filmi teha on kerge ja mõnus

72
Tagid:
Belgia, kunst, Taani, filmivõtted, Eesti, Tartu
Samal teemal
Spioonifilmi "O2" võtted
Christopher Nolani filmivõtted Tallinnas
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega