Kunda loodab saada reisirongiühenduse pealinnaga, illustreeriv foto

Kunda loodab saada reisirongiühenduse pealinnaga

80
(Uuendatud 16:58 11.08.2019)
Kunda loodab, et Eesti Raudtee ostab ära Kundat Rakverega ühendava raudteelõigu ning seejärel taastuks reisirongiühendus Rakvere kaudu Tallinnaga.

TALLINN, 11. august — Sputnik. Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum rääkis pühapäeval ERR-ile, et viimane rong, mis Tallinnast Rakveresse tuleb, jääb ööseks sinna ja hakkab hommikul Rakverest tagasi sõitma.

"Siit tekkiski mõte, et miks ta Rakveres peaks ööbima, kui ka Kundasse tuleb raudtee ja kunagi käis Kundast rong Tallinnasse," ütles Vallbaum.

Saue valla, mille koosseisu Turba kuulub, kodulehe andmeil elab Turbas siiski 974 inimest. 

Haapsalu raudtee ehitamiseks pole ka vahendeid

Sputnik Eesti kirjutas suve algul, et terava rahapuuduse tõttu tuleb Eesti valitsusel paljud projektid määramata ajaks kalevi alla panna. See puudutab ka, näiteks, raudteeühendust kuurortlinna Haapsaluga.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas teatas, et Haapsalu raudtee ehitamiseks pole praegusel hetkel riigieelarves raha ette nähtud.

Auruvedur Haapsalu raudteejaamas.
© Денис Грабусов

Riigikogu saadik Jaanus Karilaid ja sihtasutuse Läänemaa nõukogu esimees Urmas Sukles on pöördunud valitsuse poole taotlusega rahastada Haapsalu raudtee väljaehitamist.

Taavi Aasa sõnul on valitsus seda ettepanekut arutanud, kuid ei seni ole leitud vahendeid selle plaani elluviimiseks.

"Loodame, et selle küsimuse juurde on võimalik tagasi pöörduda sügisel, kui vaadatakse üle uus majandusprognoos, või siis järgmisel aastal uue eelarvestrateegia koostamise käigus," lisas minister.

Sputnik Eesti on kirjutanud, et Tallinna reisirongiühenduse lõpetamine kuurortlinna Pärnuga Lelle ja Pärnu vahelise viletsas seisus raudteelõigu pärast põhjustas tohutu kriitikalaviini. Seda raudteed taastada ei peetud kallihinnalise Rail Balticu tõttu otstarbekaks.

Raudtee populaarsus on tõusuteel

Selle aasta esimese kuue kuuga tehti Elroni rongidega ligi 4,1 mln sõitu ehk 5% rohkem kui mullu samal perioodil. Enim on nõudlus kasvanud Tartu ja Narva ekspressliinidel, teatas Elron oma kodulehel

"Reisijate arv on tänavu esimesel poolaastal jätkuvalt kasvanud, kokku on tehtud üle nelja miljoni sõidu. Viie aasta taguse ajaga võrreldes, kui uued rongid liinile tulid, oleme sõitjate arvu suutnud kasvatada enam kui poole võrra," ütles Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo.

"Arusaadavalt paneb see kogu ettevõtte pinge alla ja rongide ületäituvus mõjutab kahjuks ka reisijaid. Loodame klientide mõistvale suhtumisele ning püüame võimalikult kiiresti täiendavad rongid liinile tuua," lisas Kongo.

Elron tõstis rongides wifi kvaliteeti
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Võrreldes eelmise aastaga on tehtud üle 200 000 sõidu rohkem. Kõige suurema kasvu on toonud just kiired ekspressühendused – nii Tartu kui ka Narva suunal on sõitjate arv kasvanud rohkem kui veerandi võrra. Kõige enam sõite tehti aga maikuus, kui rongi kasutati 726 000 korral. Loodame aasta lõpuks teenindada üle 8 miljoni reisija, mis tähendaks järjekordset rekordit viimase paarikümne aasta jooksul," sõnas Kongo.

Alates 1. augustist muudetakse ekspressrongide hinnakujundust selliselt, et kõige koormatumatel väljumistel on piletite hinnad kõrgemad ning vähem populaarsetel väljumistel madalamad. 

Enim sõite tehti esimese poolaasta jooksul Tallinna-Paldiski (699 000), Tallinna-Riisipere (599 000) ja Tallinna-Tartu (591 000) liinidel.

Lugege portaalist Sputnik Eesti: Elron toob liinile eksklusiivsed katuseta kabriolett-rongid

80
Tagid:
Tallinn, Eesti Raudtee, Lääne-Virumaa, rongiliiklus
Samal teemal
Nutiseadmetega hõivatud inimesed ei näe rongi
President sõitis rongiga Narva
Rongiga saab Moskvasse senisest tunni võrra kiiremini
Kiievisse võib rongiga sõita augustis
Rongi traadita internetti kasutab iga neljas Elroni reisija
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega