Kas elektriautoga sõites on võimalik hüvitist saada, illustreeriv foto

Asjatundjad rääkisid, kas elektriautoga sõites on võimalik hüvitist saada

92
(Uuendatud 15:27 04.08.2019)
Sputnik Eesti küsis asjatundjatelt, kui reaalne on Eesti oludes sõita riigilt hüvitise saamise nimel elektriautoga 20 000 kilomeetrit aastas.

TALLINN, 4. august — Sputnik, Ilona Ustinova. Alates 2019. aasta sügisest on Eestis jälle võimalik saada elektriauto ostuks riigi toetust. Seda ei tule tagasi maksta, kui nelja aasta pärast näitab läbisõidunäidik vähemalt 80 000 kilomeetrit.

Vähemalt 80% sellest tuleb läbida Eesti territooriumil. Selle kindlakstegemiseks tuleb sõidukile paigaldada GPS-jälgimisseade. Sputnik Eesti käis uurimas, kas elektriautoga on võimalik läbida 20 000 kilomeetrit aastas.

Elektriautode ralli start
© Sputnik / Вадим Анцупов

Elektrisõidud tuleb ette plaanida

Kohtla-Järvel elav Alina on sõitnud tööandjalt saadud elektriautoga juba viis aastat. Ta ei usu hästi, et sellise autoga ainult linnas — isegi Tallinnas — liigeldes õnnestub läbida 20 000 kilomeetrit aastas. Sellepärast ei hakkaks ta ainult toetuse tagaajamise nimel sellist sõidukit ostma.

"Suvel on päris hea, aga talvel ei jätku akut kuigi kauaks. Mul õnnestub näiteks sõita Lasnamäelt* Kakumäele* ja sealt Rocca al Maresse*, aga siis tuleb auto laadima panna," ütles Alina.

Kõvema pakasega tekivad üldse probleemid elektroonikaga, lisas ta. Veel üks tegur, mis tema arvates võib takistada eesmärki saavutada, on liikumisvabadus, mida piirab laadimisvõimaluste olemasolu teel sihtkohta. Kiirlaadijaid ei ole Eestis ikka veel paigaldatud igale poole.

"Bensiiniga sõites saad iga kell oma plaane muuta, panna lähimas bensujaamas paagi täis ja edasi sõita. Kui sul on elektriauto, planeerid sa teekonna alati ette: sa pead täpselt teadma, kus asuvad laadimispunktid," seletas Alina.

Ta tõdes, et ostaks endale pigem hübriidauto.

Toetus sobib aktiivsele autokasutajale

Autolukksepp Maksim Kotenko teatas, et Eesti teedel on täiesti reaalne sõita 20 000 kilomeetrit aastas, aga ainult ühel tingimusel. "Selleks tuleb olla aktiivne autokasutaja ning sõita ka mujal kui kodu ja töökoha vahet, muidu võib aastaga kilomeetreid koguneda ainult viieteistkümne tuhande ringis või veel vähem," kommenteeris Kotenko.

Максим Котенко
© Фото : из личного архива Максима Котенко
Maksim Kotenko

Kui Kotenko ostakski endale elektriauto, ei arvestaks ta sellega, et toetust ei tule nelja aasta pärast tagasi maksta. Temas tekitavad kahtlusi aku võimalused ja see, kui pika vahemaa saab läbida vahelaadimiseta, samuti laadijate arv erinevates Eesti linnades.

Seevastu talvel saab akupatarei rutem tühjaks, sest rohkem energiat kulub auto soojendamiseks.

"Keskkonna seisukohast olen ma igal juhul elektriautode poolt, aga ainult siis, kui akut jätkub intensiivsel kasutamisel terveks päevaks," ütles Kotenko.

Taristu hakkab arenema

Eesti elektriauto Nobe arendaja Roman Muljar arvab, et elektriauto võimaldab küll sõita 20 000 kilomeetrit aastas, eriti siis, kui auto enda konstruktsioon ei ole liiga raske, et liikumiseks kuluks vähem energiat.

Роман Муляр - идейный вдохновитель и папа первого эстонского электромобиля
© Sputnik / Илона Устинова
Esimese eestimaise elektriauto ideeline innustaja ning "isa" Roman Muljar

"Need kilomeetrid kogunevad kergesti, kui sa elad ühes linnas ja töötad teises või reisid palju," ütles Muljar.

Et aku talvel kiiresti ei tühjeneks, tuleb hoida selle temperatuurirežiimi. Selleks läheb vaja spetsiaalset vaakumümbrist, jutustas Muljar.

Ta on veendunud, et riigi antavad toetused avaldavad edaspidi elektromobiilsustaristule soodsat mõju.

Первые эстонские электрокары
© Sputnik / STRINGER.
Esimesed Eestis tehtud elektriautod

"Kui inimesed hakkavad innukamalt elektriautosid ostma, aitab see kaasa sellele, et lähemal ajal ilmub kogu riigis teede äärde rohkem laadimisjaamu," arvab Muljar.

*Tallinna linnaosad

92
Tagid:
toetus, Eesti, liiklus, tehnoloogia, auto, elekter
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega