Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova

Zahharova häbistas eestikeelse "Mein Kampfi" väljaandjaid

195
(Uuendatud 11:26 02.08.2019)
Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova pööras tähelepanu Eestis valmivale raamatu "Mein Kampf" uuele tiraažile ja kutsus rahvusvahelisi organisatsioone üles Eesti võime mõjutama.

TALLINN, 2. august — Sputnik. See, et Hitleri autobiograafia "Mein Kampf" esimene tiraaž on Eestis läbi müüdud, annab tunnistust neonatsluse idee populaarsuse kasvust, kusjuures Eesti võimud vaatavad sellele läbi sõrmede.

Sellest teatas neljapäeval Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova iganädalase briifingu käigus. Tema sõnul mõistab välisministeerium hukka natsikirjanduse levitamise Eestis, sealhulgas Adolf Hitleri kirjutatud ja Venemaal keelatud raamatu "Mein Kampf" ("Minu võitlus") trükkimise.

Kaupluste keeldumine "Mein Kampfist" pole probleem - ettevalmistamisel on uus tiraaž >>

Zahharova rõhutas, et Eesti kirjastus Matrix Publishing kavatseb augustis välja anda selle raamatu lisatiraaži, sest esimene tiraaž on täielikult läbi müüdud.

See näitab nagu muudki näited sõjakurjategijate mälestuse jäädvustamisest, neonatslike meeleolude kasvu Eestis, järeldas Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja.

Zahharova arvates toob sellise kirjanduse nagu "Mein Kampf" taasavaldamine — isegi kui tekst on varustatud ajaloolaste kriitiliste kommentaaridega — kaasa riski, et sellest saab Euroopas tehtud Teise maailmasõja tulemuste ümberhindamise ja natsikurjategijate rehabiliteerimise katsete valguses ideoloogiline pomm.

Seejuures muudab Eestis olukorra veel halvemaks see, et Matrix Publishing "tiražeerib raamatu üldse ilma igasuguse teadusliku viiteaparatuuri ja tsenseerimiseta", märkis ta ja lisas, et sama kirjastus on varemgi avaldanud "Eesti natside käsilaste ja nende praeguste pooldajate teoseid".

"Neil, kes edendavad Nürnbergi tribunalis hukka mõistetud ideoloogiat, et lõigata sellest kasu praeguses poliitikas, peab olema häbi nende arvukate eestlaste ees, kelle esivanemad kaitsesid oma kodumaad Saksa fašistlike röövvallutajate eest ja vabastasid selle," tõdes Zahharova.

Ta kutsus rahvusvahelisi organisatsioone nagu Euroopa Nõukogu, OSCE, EL ja ÜRO üles ametlikule Tallinnale survet avaldama. Zahharova avaldas ka lootust, et Eesti üldsus "takistab otsustavalt oma maa muutmist Euroopa neonatsluse kantsiks" võttes eeskuju suurimatest raamatupoekettidest, kes on keeldunud "Mein Kampfi" müümast.

Tiraaž on trükivalmis

Sputnik Eesti on kirjutanud, et skandaalse kuulsusega kirjastaja Mati Nigul, kirjastuse Matrix Publishing omanik, valmistub avaldama eesti keelde tõlgitud Adolf Hitleri raamatu "Mein Kampf" lisatiraaži, sest esimene trükk on juba läbi müüdud. Seejuures on Eesti suurimad raamatupoeketid keeldunud seda raamatut müüki võtmast.

Soome ajaloolane, ühiskonna- ja poliitikateaduste doktor, organisatsiooni World Without Nazism (Natsluseta Maailm) presiidiumi liige Johan Bäckman teatas intervjuus Sputnik Eestile Hitleri skandaalse autobiograafia uue tiraaži uudist kommenteerides, et sellised väljaanded kujutavad endast kõrgendatud ohtu ühiskonnale.

Bäckman "Mein Kampfi" avaldamisest: Eesti teeb EL-is häbematut natsipropagandat:

Бекман об издании "Майн кампф": Эстония в ЕС занимается наглой пропагандой нацизма

"Paljudes riikides on Hitleri raamatud seadusega keelatud ja ma ei saa aru, kuidas see saab olla normaalne Euroopa Liidus, kuhu kuulub ka Eesti," rõhutas Johan Bäckman.

Venemaal keelab Adolf Hitleri raamatut "Mein Kampf" avaldada ja levitada 25. juulil 2002 vastu võetud föderaalseadus nr 114-FZ "Ekstremistliku tegevuse tõkestamisest".

Eesti on Nürnbergi unustanud

Eestis pole Natsi-Saksamaa poolel võidelnud vägede ülistamine sugugi haruldane. Näiteks juuli lõpus on Narva külje all Sinimäel kombeks austada neid eestimaalasi, kes võitlesid Teises maailmasõjas Saksa armee ridades.

Õigusteadlase, välispoliitika magistri Olga Suhharevskaja sõnul eirab Eesti teadlikult Nürnbergi tribunali põhimõtteid, kes tunnistas SS-i kuritegelikuks organisatsiooniks ja koonduslaagrite rajamise, millega tegelesid ka SS-i liikmed, inimsusevastaseks kuriteoks.

Milleni viib "Nõukogude okupatsiooni" müüt Eesti >>

Venemaa välisministeerium juhib järjekindlalt Euroopa tähelepanu mitmete riikide katsetele "pigistada silmad kinni tugevnevate neonatslike tendentside ning Teise maailmasõja mälestusmärkide ja sõjahaudade kallal süstemaatiliselt toime pandavate vandalismiaktide ees".

195
Tagid:
poliitika, natsism, Mein Kampf, Venemaa välisministeerium, Maria Zahharova
Teema:
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev (55)
Samal teemal
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega