Tallinna suurima liinaosa elanikel tuleb taas taluda ajutisi ebamugavusi, illustreeriv foto

"Kinu ei tule", aga kaks Lasnamäe tänavat suletakse siiski ajutiselt liikluseks

45
(Uuendatud 16:11 31.07.2019)
Tallinna suurima liinaosa elanikel tuleb taas taluda ajutisi ebamugavusi, kuigi sedapuhku pole põhjuseks järjekordsed filmivõtted, vaid tavalised teeparandustööd.

TALLINN, 31. juuli — Sputnik. Tulevast nädalast suletakse Tallinnas Lasnamäel teeremondi tõttu kaheks nädalaks korraga kaks tänavat – Paul Pinna tänav ja Lennujaama tee. Seda kõike, nagu öeldakse, inimese hüvanguks.

Pinna tänaval renoveeritakse kõnnitee ja tehakse autodele peatumistaskud

Tallinna linnavalitsuse teatel algab Pinna tänava rekonstrueerimine maksumusega 1 490 000 eurot esmaspäeval, 5. augustil. Tööde ajaks suletakse tänav liiklusele. Jalakäijatele ja selle tänava elanike sõidukitele tagatakse läbipääs.

Remonditööde käigus paigaldatakse puuduvad kõnniteeosad ja rekonstrueeritakse väljasõidteed ning sõidukite peatumisalad. Pärast remondi lõppu jääb sõidutee laiuseks 7,5 meetrit ning teeveerde tulevad taskud sõidukitele tänavasuunaliseks parkimiseks.

Pinna ja Vikerlase ristmik tõstetakse kõrgemale ning Härma ja Pinna tänava ristmikualale tuleb pinkidega puhkeala. Rekonstrueeritakse ka hoonete Miina Härma 1 ja Paul Pinna 9 vaheline jalgrattatee. Ühtlasi uuendatakse valgustust ja parandatakse sademete äravoolukanaleid. Ülekäiguradadele paigaldatakse puutetundlikud tahvlid vaegnägijatele.

Tööd Lennujaama teel parandavad selle läbitavust lennujaamani

Eelolevast nädalast suletakse seoses remonditöödega liikluseks Tallinna lennujaama viiv 270-meetrine teelõik Lennujaama teel Tartu maanteest hooneni Lennujaama tee 7. Ümbersõit on ette nähtud marsruudil Tartu maantee – Suur-Sõjamäe - Keevise – Sepise – Valukoja – Sepise.

Таллиннский аэропорт.
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinna lennujaam

Bussid nr 49 ja 65 suunatakse ümbersõidule ning Ülemiste jaama raudtee-poolse peatuse asemele tuleb ajutine bussipeatus Lennujaama teel.

Rekonstrueeritaval teelõigul rajatakse täiendav vasakpöörderada väljasõidul Lennujaama teelt Tartu maanteele ja lisatakse bussipeatus Ühemiste hotelli poolsel tänavapoolel. Koos sõidutee laiendamisega rekonstrueeritakse tööde käigus ka tänavaalused veetorud ja kanalisatsioonitrassid, parandatakse sademete äravoolusüsteemi ja paigaldatakse LED-lampidega tänavavalgustus.

Sissepääs filmistuudiosse Mosfilm
© Sputnik / Сергей Пятаков

Sõidutee laiuseks jääb rekonstrueeritaval lõigul 3,25 meetrit, ühistranspordi tarvis tehakse 3-meetrised taskud. Ülemiste hotelli poolsest teeservast rajatakse kolme meetri laiume asfalteeritud ülekäigurada, mis ühendab lennujaama suunduvat jalakäiguteed Tartu maantee jalakäiguteega.

Ligi miljon eurot maksma minevad tööd on kavas lõpetada septembris. Nende tööde eesmärgiks on lennujaama viiva tee suurem läbilaskevõime.

"Spioonid" häirivad liiklust Tallinna kesklinnas

Samal ajal on Tallinna kesklinnas teisipäevast, 30. juulist alanud liikluspiirangud seoses Eesti uue ajaloolise mängufilmi "O2" võtetega. Ühistransport ei pruugi võttepäevadel kulgeda graafikukohaselt.

Kolmapäeval, 31. juulil toimuvad filmivõtted kella 16.00-ni Hariduse, Toompuiestee, Endla ja Tõnismäe tänaval.

Filmivõtted häirivad Tallinna kesklinna liiklust, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Neljapäeval, 1. augustil toimuvad filmivõtted hommikul kella 5-st 7-ni Pärnu maantee lõigul Sakala tänavast Tõnismäeni ja Sakala tänaval, kella 7-st 12-ni Roosikrantsi tänaval ja kella 13.30-st kella 15.00-ni Tõnismäe tänaval.

Reedel, 2. augustil on kella 10.00-st kuni kella 16.00-ni ajutiselt suletud Kaarli puiestee.

Sputnik Eesti kirjutas juba, et režissöör Margus Paju filmi "O2" sündmustik põhineb tegelikult toimunud sündmustel, mis leidsid Eestis aset 1939. aasta suve lõpul ja sügise algul. Filmis areneva tegevustiku eelmänguks on Eesti vastuluure nõukogudevastase osakonna juhi salapärane mõrv Molotov-Ribbentropi pakti allkirjastamise ja Teise maailmasõja eelõhtul. Tapmises kahtlustatava nõukogude "muti" väljaselgitamine tehakse ülesandeks vastuluure kaptenile Feliks Kangurile, keda kehastab Priit Võigemast.

Эстонский режиссер Маргус Паю
© Фото : efis
Eesti režissöör Margus Paju

Spetsiaalselt filmivõtete tarvis taastatakse osaliselt 20. sajandi 30-ndate aastate Tallinna välisilme, sealhulgas möödunud sajandil Kaarli puiesteel asunud tenniseväljakud. Tallinlased ja pealinna külalised saavad tänavail näha omaaegseid autosid ja tolle ajastu rõivastuses näitlejaid. Ajalooliste paikade taastamine, dekoratsioonid ja tehnika on avaldanud oma mõju linateose eelarvele, milleks on 43 võttepäeva peale 2,2 miljonit eurot.

45
Tagid:
teeehitus, Talleg, liikluskorraldus
Samal teemal
Kohus peatas Reidi tee ehitusloa
Reidi tee ehitusele antakse avalöök
Pikett Reidi tee vastu: Tallinna linnaisad murdsid linlastele antud lubadust
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega