Välisminister Urmas Reinsalu

"Rool paremale!" välisminister hoiab endist kurssi konservatiivse kreeniga

57
(Uuendatud 09:03 31.07.2019)
Välisminister Urmas Reinsalu kinnitas Eesti välispoliitilise liini vääramatust NATO ja Euroopa Liidu suhtes, kuid tunnistas "teatavaid" muudatusi riigi rändepoliitikas.

TALLINN, 31. juuli — Sputnik. Vabariigi sise- ja rahandusministrite kriitilised avaldused Euroopa Liidu aadressil tekitasid välisministril vajaduse kinnitada Eesti strateegilist kurssi oma liitlassuhetes lääneriikidega.

Isamaa liige peab ennast rändeküsimustes konservatiiviks

Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ERR-i vahendatud sõnade kohaselt on riigi välispoliitikas seoses uue valitsuse tulekuga toimunud "mõningaid muutusi", mis puudutavad eelkõige rändepoliitikat.

Välisministri "konservatiivne lähenemisviis" väljendus juba selles, et Eesti keeldus ÜRO-s osalemast edasises töös ülemaailmse ränderaamistiku kallal, mis sai riigi poolt 2018. aasta sügisel suurivaevu allkirjastatud. "Üle-eelmisel nädalal toimus ÜRO-s hääletus ühe mehhanismi kohta, mis oli rakendusmehhanism rändepaktile. Eesti seda ei toetanud," teatas minister.

Eesti "pühaks lehmaks" jääb orienteerumine USA-le

Samas kinnitas Reinsalu, et Eesti strateegiline kurss liitlassuhetele NATO-s ja Euroopa Liidus jääb vääramatuks. "See on meie julgeolekupoliitika, mis on välispoliitika keskseim missioon, nurgakivi," väitis ta.

Eesti ajutise liikme staatust ÜRO Julgeolekunõukogus kavatseb välisminister kasutada koostöö "süvendamiseks".

Госсекретарь США Майк Помпео во время встречи в Сочи с министром иностранных дел РФ Сергеем Лавровым.
© Sputnik / Екатерина Лызлова
Mike Pompeo

Reinsalu sai juba USA riigisekretär Mike Pompeolt vastuse ettepanekutele võimalike Eesti ja USA koostööküsimuste kohta ja lubas esitada tuleval nädalal sellekohase memorandumi.

Topeltmaksustamine pole parim võimalus

Veel üheks Eesti välispoliitika uudseks aspektiks on Reinsalu soov välistada kolmandate riikidega topeltmaksustamist. Ministri tunnistuse kohaselt viib ta lähimal ajal valitsusse oma ettepanekud, kuidas jõuda tõhusamalt sellekohaste lepingute sõlmimiseni. 

Lähimaks naabriks, kellega Eestil ei ole topeltmaksustamise vältimise lepingut, on Venemaa.

Reinsalu ei olnud nõus etteheitega, justkui pühendaks Eesti liiga palju tähelepanu suhete arendamisele Ungari ja Poolaga, kes on mitmes küsimuses Brüsseli ametlikest postulaatidest erinevatel seisukohtadel.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud USA väljaandes Foreign Policy ilmunud teatest, et viimasel ajal on paljudes Euroopa riikides võimule tulnud jõud, kes jagavad Venemaa presidendi vaateid liberalismi, seksuaalvähemuste ja rahvuspoliitika osas, näiteks Viktor Orbáni valitsus Ungaris.

"Teisitimõtlejatest" ministrid

Asjaoluks, mis sundis Eesti välisministrit esinema kinnitusega EL-i ja NATO suhtes võetud kursi vääramatusest, oli valitsuses Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) esindavate, siseministri Mart Helme ja rahandusministri Martin Helme kriitilised märkused Euroopa Liidu kohta. 

Мартин и Март Хельме.
© Фото : riigikogu.ee
Martin ja Mart Helme

Isa ja poeg Helme võrdlesid Euroopa Liitu Nõukogude Liiduga, nimetades Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust samasuguseks õnnistuseks, nagu oli omal ajal Eesti lahkumine NSV Liidust. 

Sellised avaldused korraga kahelt Eesti valitsuse liikmelt tegid murelikuks välisministeeriumi asekantsleri Matti Maasikase, kes pöördus avalikult peaminister Jüri Ratase ja välisminister Urmas Reinsalu poole küsimusega, kas Eesti välispoliitiline kurss ei ole siseminister Mart Helme väljaütlemisi silmas pidades muutunud.

57
Tagid:
Matti Maasikas, välispoliitika, NSV Liit, EL, Martin Helme, Urmas Reinsalu, Eesti
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Samal teemal
Helme või Reinsalu – kumb Venemaale suurema käki keerab
Reinsalu: Poola on Eesti julgeolekus üks võtmeriike
Minister Reinsalu kaebas Taani kolleegile Venemaa osaluse peale ENPAs
Euroopa Liidu ja NSV Liidu sarnasuse küsimus lõhestab valitsust
Venemaa saatkond tuletas Eesti välisministrile meelde kodakondsuseta isikute küsimust
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega