EKRE liige Jaak Madison

Lihula mälestussamba teema on jätkuvalt õhus

74
(Uuendatud 17:07 29.07.2019)
Lääneranna valla volikogu otsustas uuesti arutlusele võtta küsimuse Hitleri poolel sõdinud eestlaste mälestussamba paigaldamisest Lihula kalmistule.

TALLINN, 28. juuli — Sputnik. Selline otsus langetati seejärel, kui Eesti Leegioni Sõprade Klubi pöördus valla omavalitsuse poole sooviga paigaldada Lihulasse mälestussamba koopia, kirjutab ERR.

Oma kirjas rõhutasid klubi liikmed, et koopia erineb originaalist – sellel ei ole enam natsisümboleid. Mälestusmärgil on kujutatud SS-mundris sõdur automaarelvaga käes. Monumendile on raiutud kiri: "Eesti meestele, kes sõdisid 1940–1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel".

Algupärane ausammas püstitati Lihula kalmistule 2004. aasta augustis, kuid juba septembri algul sai see toonase peaministri Juhan Partsi käsul maha võetud ning asub nüüd Lagedil Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis.

Eesti leegionäride kummardajad tegid ettepaneku paigutada nüüd 20. augustiks, täpselt 15 aastat pärast esimese ausamba paigaldamist Lihula kalmistule, samasse paika mälestusmärgi koopia, kuid Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets teatas, et väljapakutud kuupäevaks seda kindlasti ei juhtu.

Mõne päeva eest oli see küsimus juba arutlusel vallavolikogu istungil, kus selleks luba ei antud, kuid teema on jätkuvalt õhus ning selle arutamist on otsustatud jätkata 22. augustil.

"Volikogu liikmed leidsid, et tahavad mõelda ja aru pidada, mitte kiirustada," ütles Pikkmets, lisades, et mälestuskivi Saksa sõjaväes võidelnud eesti meestele võiks ju teoreetiliselt püstitada, kuid see peab olema rahva soov.

Mälestussamba vastu on kohaliku opositsiooni eestkõneleja, endine Euroopa inimõiguste kohtunik Rait Maruste. "Algne mälestusmärk oli faktivigane," ütles Maruste. "1940. aastal, mis on sambale märgitud, ei sõdinud ükski eesti sõjamees Wehrmachti mundris automaatrelvaga kommunismi vastu. Sama problemaatiline on ka sambale märgitud aasta 1945. Sõda Eestis lõppes 1944. aastal."

Mälestusmärgi eemaldamine aluselt
© Sputnik / Аллан Хантсом

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, taotleb praegu valitsuskoalitsiooni kuuluv rahvuslaste erakond EKRE eesti soost SS-lastele Lihulas püstitatud mälestussamba taastamist. Algatust toetas parlamendi esimees Henn Põlluaas. Tema sõnul on see "väga tore algatus, kuna ausammas oli Eesti meestele."

Eesti peaminister Jüri Ratas võttis sõna oma koalitsioonipartnerite algatuse vastu, teatades, et poliitilistel eesmärkidel mälestussamba tagasiviimine selle endisesse asukohta on vastuvõetamatu.

"Sõjas hukkunute mälestust ei tohi kasutada poliitilistel ja ideoloogilistel eesmärkidel," sõnas ta, lisades, et mälestussammas peab jääma Lagedil asuvasse kuuluvasse Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi.

Памятник эстонцам, воевавшим на стороне фашистской Германии
© Sputnik / Тимур Нисаметдинов
Mälestusmärk fašistliku Saksamaa poolel võidelnud eestlastele

Venemaa Suursaatkond Eestis on konservatiivide ettepaneku omalt poolt teravalt hukka mõistnud. Saatkonna avalduses nimetatakse seda algatust pühaduserüvetuseks ja provokatsiooniks.

"Eriti solvavana mõjub endiste SS-laste heroiseerimise katse aastal, mil tähistatakse 75 aasta möödumist Eesti vabastamisest fašistlikest röövvallutajatest," teatati Venemaa suursaatkonnast.

Saatkonnast meenutati, et seal ollakse juba korduvalt väljendanud muret Waffen-SS-is võidelnute ülistamise pärast Eestis.

74
Tagid:
mälestussammas, Lihula, Teine maailmasõda, Waffen-SS
Teema:
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi (38)
Samal teemal
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega