EKRE liige Jaak Madison

Lihula mälestussamba teema on jätkuvalt õhus

59
(Uuendatud 17:07 29.07.2019)
Lääneranna valla volikogu otsustas uuesti arutlusele võtta küsimuse Hitleri poolel sõdinud eestlaste mälestussamba paigaldamisest Lihula kalmistule.

TALLINN, 28. juuli — Sputnik. Selline otsus langetati seejärel, kui Eesti Leegioni Sõprade Klubi pöördus valla omavalitsuse poole sooviga paigaldada Lihulasse mälestussamba koopia, kirjutab ERR.

Oma kirjas rõhutasid klubi liikmed, et koopia erineb originaalist – sellel ei ole enam natsisümboleid. Mälestusmärgil on kujutatud SS-mundris sõdur automaarelvaga käes. Monumendile on raiutud kiri: "Eesti meestele, kes sõdisid 1940–1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel".

Algupärane ausammas püstitati Lihula kalmistule 2004. aasta augustis, kuid juba septembri algul sai see toonase peaministri Juhan Partsi käsul maha võetud ning asub nüüd Lagedil Eesti Vabadusvõitluse Muuseumis.

Eesti leegionäride kummardajad tegid ettepaneku paigutada nüüd 20. augustiks, täpselt 15 aastat pärast esimese ausamba paigaldamist Lihula kalmistule, samasse paika mälestusmärgi koopia, kuid Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets teatas, et väljapakutud kuupäevaks seda kindlasti ei juhtu.

Mõne päeva eest oli see küsimus juba arutlusel vallavolikogu istungil, kus selleks luba ei antud, kuid teema on jätkuvalt õhus ning selle arutamist on otsustatud jätkata 22. augustil.

"Volikogu liikmed leidsid, et tahavad mõelda ja aru pidada, mitte kiirustada," ütles Pikkmets, lisades, et mälestuskivi Saksa sõjaväes võidelnud eesti meestele võiks ju teoreetiliselt püstitada, kuid see peab olema rahva soov.

Mälestussamba vastu on kohaliku opositsiooni eestkõneleja, endine Euroopa inimõiguste kohtunik Rait Maruste. "Algne mälestusmärk oli faktivigane," ütles Maruste. "1940. aastal, mis on sambale märgitud, ei sõdinud ükski eesti sõjamees Wehrmachti mundris automaatrelvaga kommunismi vastu. Sama problemaatiline on ka sambale märgitud aasta 1945. Sõda Eestis lõppes 1944. aastal."

Mälestusmärgi eemaldamine aluselt
© Sputnik / Аллан Хантсом

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, taotleb praegu valitsuskoalitsiooni kuuluv rahvuslaste erakond EKRE eesti soost SS-lastele Lihulas püstitatud mälestussamba taastamist. Algatust toetas parlamendi esimees Henn Põlluaas. Tema sõnul on see "väga tore algatus, kuna ausammas oli Eesti meestele."

Eesti peaminister Jüri Ratas võttis sõna oma koalitsioonipartnerite algatuse vastu, teatades, et poliitilistel eesmärkidel mälestussamba tagasiviimine selle endisesse asukohta on vastuvõetamatu.

"Sõjas hukkunute mälestust ei tohi kasutada poliitilistel ja ideoloogilistel eesmärkidel," sõnas ta, lisades, et mälestussammas peab jääma Lagedil asuvasse kuuluvasse Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi.

Памятник эстонцам, воевавшим на стороне фашистской Германии
© Sputnik / Тимур Нисаметдинов
Mälestusmärk fašistliku Saksamaa poolel võidelnud eestlastele

Venemaa Suursaatkond Eestis on konservatiivide ettepaneku omalt poolt teravalt hukka mõistnud. Saatkonna avalduses nimetatakse seda algatust pühaduserüvetuseks ja provokatsiooniks.

"Eriti solvavana mõjub endiste SS-laste heroiseerimise katse aastal, mil tähistatakse 75 aasta möödumist Eesti vabastamisest fašistlikest röövvallutajatest," teatati Venemaa suursaatkonnast.

Saatkonnast meenutati, et seal ollakse juba korduvalt väljendanud muret Waffen-SS-is võidelnute ülistamise pärast Eestis.

59
Tagid:
mälestussammas, Lihula, Teine maailmasõda, Waffen-SS
Teema:
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi (38)
Samal teemal
Waffen-SS kokkutulekud – Eesti "uhkus" ja häbi