Tallinnas tehakse jälle spioonifilmi, illustreeriv foto

Rahu, Laagnat enam ei suleta: Tallinnas tehakse jälle spioonifilmi

115
(Uuendatud 21:11 27.07.2019)
Tänu Christopher Nolanile liikluskorralduse muudatustega juba harjunud tallinlasi ootavad uued katsumused: seekord suletakse tänavad Eesti vastuluurajate ja Nõukogude luure vastuseisule pühendatud filmi võteteks.

TALLINN, 27. juuli — Sputnik, Oleg Leontjev. Ameerika kineastid pole jõudnud veel Tallinnas filmitud kaadreid monteeridagi, kui juba on pealinna tänavatel valmis oma andeid näitama kohalikud operaatorid, kes tahavad teha filmi mõõga ja mantli rüütlite salavõitlusest.

Tallinnale antakse 1930. aasta ilme

Uue mängufilmi "О2" võtted algavad portaali Pealinn teatel juba teisipäeval, 30. juulil, ja kestavad 2020. aasta kevadeni. Linateosest saab nelja Läänemere-äärse riigi — Eesti, Soome, Läti ja Leedu — kineastide ühiste jõupingutuste vili.

Võttegrupp kujunes koostöös Soome tähtsamate produktsioonifirmade hulka kuuluva Solar Filmsiga, Lätit esindab Film Angels ja Leedut InScript, kuid filmi tootmist hakkavad juhtima Nafta Films ja Taska Film Eestist.

Эстонский режиссер Маргус Паю
© Фото : efis
Režissöör Margus Paju

Filmi võtted toimuvad peale Tallinna, Narva ja Tartu ka Helsingis, Vilniuses ja paljudes muudes kohtades. Filmi režissöör Margus Paju on vaatajatele tuntud tänu toredale lastefilmile "Supilinna Salaselts". Peaosas astub üles näitleja Priit Võigemast.

Stsenaarium põhineb tõsielusündmustel, mis leidsid Eestis aset 1939. aasta suve lõpus ja sügise alguses. Režissööri sõnul ei ole filmis vihjeid kõigile tuntud ajaloolistele isikutele, selle asemel on esiplaanil luurajad. Paju arvates olid need kaks kuud, august ja september, ajaloo seisukohalt saatuslikud, kuigi inimesed seda tollal ei tunnetanud.

"Informatsiooni mõttes olid luurajad eelisolukorras, aga nemadki olid kõigest inimesed, kellele ei läinud kodumaa saatusest sugugi vähem korda oma abikaasa, armastatu, lapsed ja raamat," teatas ta.

Spetsiaalselt filmivõtete jaoks taastatakse osaliselt 1930. aastate Tallinna ajalooline ilme, sealhulgas eelmisel sajandil Kaarli puiestee ääres asunud Harjuoru tenniseväljakud. Pealinna elanikud ja külalised võivad tänavatel näha tolleaegseid autosid ja ajastuomastes rõivastes näitlejaid. Ajalooliste kohtade rekonstrueerimine, dekoratsioonid ja tehnika mõjutasid filmi eelarvet, mis on 2,2 miljonit eurot 43 võttepäeva eest.

Mõrv, saatuslik kirg ja riiklikud huvid

Filmis areneva tegevuse proloogiks saab Eesti vastuluure Nõukogude osakonna juhi mõistatuslik mõrv Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise ja Teise maailmasõja eelõhtul. Tapmises kahtlustatav Nõukogude nuhk kästakse välja selgitada vastuluure kaptenil Feliks Kanguril, keda mängib Priit Võigemast.

Mida lähemale ta jõuab oma teenistuskaaslase surma mõistatuse lahendusele, seda selgemini näeb ta Nõukogude Liidu plaane Eesti suhtes. Muide, ka peategelane ise ei ole "patust prii": omal ajal oli ta kirglikult sisse võetud poolatar Maria Dąbrowskast, keda kehastab Läti näitlejanna Agnese Cīrule.

Filmis mängivad ka Kaspars Znotiņš Lätist, tuntud Eesti näitlejad Elmo Nüganen, Rein Oja, Doris Tislar, Johan Kristjan Aimla, Pearu Oja, Tambet Tuisk, Indrek Ojari, Alo Kõrve ja Mirtel Pohla, samuti Sampo Sarkola Soomest ja paljud teised Eesti, Läti, Leedu ja Soome näitlejad. Spioonipõneviku stsenaariumi kirjutasid Tiit Aleksejev (Eesti Kirjanike Liidu esimees), soomlanna Eriikka Etholén-Paju ja ameeriklane Tom Abrams.

Film näitab "Eesti võite"

"Seda, kui halvasti meil oli kõik 1939. aastal, teame kõik. Võttes aluseks Tiit Aleksejevi kirjutatu hakkasin ajaloolaste abiga uurima, kas Eestil oli tollal mingeidki võite. Uskuge või mitte, aga selline võit oli. Ja võib-olla isegi suurem, kui me arvatagi oskame," ütles Paju publikule paar sõnakest intriigi kohta.

Projekti toetavad Eesti Filmi Instituut, Kaitseministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Tallink, Tradehouse, Olerex, Creative Europe Media, Viru Filmifond, Tartu Filmifond, Läti Filmi Instituut, Leedu Filmi Instituut, Soome Filmi Instituut, Soome rahvusringhääling Yle, AkzoNobel, D"Difference, Goldwell, Hestia Hotel Group ja teised. Levitaja on Hea Film (Estonian Theatrical Distribution OÜ).

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et juba 2019. aasta veebruaris eraldas Eesti Filmi Instituut filmi loojatele 600 000 eurot. Spioonidraama "О2" esilinastub 2020. aasta sügisel.

Kuidas mõjutavad filmivõtted Tallinna liiklust

Teisipäeval, 30. juulil, suletakse sõidutee ja kõnniteed 5 minutiks kell 7.00–8.00 Adamsoni tänaval ja kell 6.00–17.00 Falgi teel.

Sissepääs filmistuudiosse Mosfilm
© Sputnik / Сергей Пятаков

Kolmapäeval, 31. juulil, toimuvad võtted kell 5.00–7.00 Pärnu maantee Sakala tänava ja Tõnismäe vahelisel lõigul ning Roosikrantsi tänaval. Kell 8.30–16.00 filmitakse Hariduse tänaval, Toompuiesteel, Endla tänaval ja Tõnismäel.

Neljapäeval, 1. augustil, toimuvad võtted kell 5.00–7.00 Pärnu maantee Sakala tänava ja Tõnismäe vahelisel lõigul ning Sakala tänaval, kell 7.00–12.00 Roosikrantsi tänaval ja kell 13.30–15.00 Tõnismäel.

Reedel, 2. augustil, kell 10.00–16.00 on ajutiselt suletud Kaarli puiestee.

Ühissõidukid ei pruugi filmi "O2" võttepäevadel liikuda sõiduplaani järgi.

Mis spioonifilme on varem Tallinnas vändatud

Minevikus on Tallinn korduvalt olnud spioonifilmide peamiseks tegevuskohaks. Vanem põlvkond mäletab veel "Variandi "Oomega" kaadreid, kus Oleg Dal (Dahl) mängis natsiohvitseriks maskeerunud Nõukogude luurajat, samuti filmi "Briljandid proletariaadi diktatuurile" ja seriaali "Issajev", mis põhinevad Julian Semjonovi romaanil.

Muidugi ei saa mainimata jätta ka Eesti kultusfilmi "Viimne reliikvia", mis vändati Eduard Bornhöhe jutustuse "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" ainetel: see jutustab Vene vürsti sohipoja luuretegevusest Liivi sõja ajal.

Viimati filmiti Tallinnas kuulsa režissööri Christopher Nolani Ameerika märulifilmi "Tenet". 2019. aasta suvel kannatasid Eesti pealinna elanikud kunsti nimel mehiselt välja kõik ebamugavused, mis olid seotud liikluse katkestamisega mitmel linna tuiksoonel selle filmi võtete ajaks.

115
Tagid:
filmivõtted, liikluskorraldus, liiklus, film, Tallinn
Teema:
Spioonifilmi "O2" võtted (6)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega