Endisest mereväebaasist on järel vaid varemed.

Alustati endise Nõukogude mereväebaasi rekonstrueerimist

395
(Uuendatud 16:28 21.07.2019)
Harjumaal Kuusalu vallas Hara lahes alustatakse endise salajase Nõukogude sõjalaevastiku sadama rekonstrueerimist, kus kunagi demagnetiseeriti allveelaevu.

TALLINN, 21. juuli - Sputnik, Denis Pastuhhov. Praegu on endine allveelaevade baas, mida Sputnik Eesti korrespondent külastas, trööstitus seisukorras, kuid juba aasta pärast, kinnitasid töötajad, see territoorium muutub. See territoorium on ainulaadne ja tuntud mitte ainult sõjasadama pärast.

Rüüstasid ära ja andsid NATO-le: Nõukogude armee pärand Baltimaades >>

Tsaariajal hakati Hara lahe ääres esimesena Eestis valmistama kuulsat vürtsikilu ning Eesti iseseisvuse esimestel aastatel ehitati siin legendaarne purjekas "Tormilind". 

Вид на развалины советского завода
© Sputnik / Денис Пастухов
Vaade Nõukogude tehase varemetele

Hara sadama võrgulehe kohaselt on projekt "Hara sadama väljaarendamine" mõeldud kohalike ja välismaiste ajalugu armastavate inimeste ligimeelitamiseks ning Hara väikelaevade sadama taastamiseks mille käigus rekonstrueeritakse ka ajalooline sadamahoone.

Idee viib ellu mittetulundusühing Hara Sadam MTÜ ning rahalise toetuse annavad sellele Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 

Реконструкцию порта Хара поддержал и Евросоюз
© Sputnik / Денис Пастухов
Hara sadama taastamist toetas Euroopa Liit

Tööd, nagu Sputnik Eesti korrespondent veenduda võis, on väga palju. Sadamasilla juures on vaid mõned väikesed paadid, hooned on lagunenud ja graffitit täis. 

Стены и внутри, и снаружи исписаны граффити
© Sputnik / Денис Пастухов
Graffiti on maalitud seintele seest ja väljast.

Silt seinal hoiatab muuli võimaliku varingu ohu eest, kuigi kalamehed püüavad seal muretult kala. 

Tulevasele laiaulatuslikule rekonstrueerimisele viitavad ainult infotahvlid ja sissepääsutasu. Väärib märkimist, et see pole eriti kõrge - viis eurot täispileti eest. 

В порту Хара уже появились первые информационные стенды
© Sputnik / Денис Пастухов
Hara sadamas on juba ilmunud esimesed infostendid.

Kolm infotahvlit vestavad Hara lahe elust huvitavaid üksikasju. Esimene pajatab rändrüütlitest. Nii oli siin juba tsaariajal rannakaitse. Randrüütlid liikusid ratsa ja püüdsid salakaubavedajaid - kontrollisid saabuvaid ja väljuvaid laevu, korraldasid kaldal varitsusi. Randrüütlid kaotati Eesti ja Balti riikide territooriumil 1780. aastal.

Hara saare vastas asuva kaljusel neemekaldal oli nii tsaariajal, kui ka esimese Eesti Vabariigi ajal piirivalvekordon. Nõukogude ajal kasutasid kordonit piirivalvurid ja lähedale ehitati sõjaväesadam. Seal paiknes sõjaväeosa number 53083, mis asutati 1953. aasta septembris. Algselt nimetati teda "Laevastiku esimeseks polügooniks" ja see allus Leningradis asuvale Merelaevastiku Esimesele Teaduslikule Uurimisinstituudile. Polügooni "teaduskeskus" asus Suurpea suures sõjaväelinnakus, sadamas paiknes aga "tehniline keskus". 

Бывший завод по размагничиванию подлодок производит впечатление загадочности
© Sputnik / Денис Пастухов
Endine allveelaevade demagnetiseerimise tehas jätab saladusliku mulje.

Kõige olulisemaks tegevuseks polügoonil oli laevade, sealhulgas allveelaevade demagnetiseerimine, mis muutis need magnetmiinidele "nähtamatuks". Seadmed asusid Hara lahe keskel sügaval vee all. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist viidi Hara polügooni varustus 1993. aastal Leningradi oblastisse.

Teine stend räägib Hara lahes asuvast samanimelisest saarest. See umbes 11 hektari suurune saar on kaldalt selgesti nähtav. Ta on peaaegu täielikult kaetud metsaga ja kuulub Lahemaa rahvuspargi koosseisu. Kohalikud elanikud peavad oma saart uhkusega kuulsate Tallinna kilude sünnikoduks. Just siin alustati 1870. aastal esimesena Eestis vürtsikilude konservide tootmist nime all "Revelskie kilki".

Hara saarel asuva tööstuse asutas Kolga mõisa kirjutaja Valdemar R. Sörensen, kes võttis saare 1860. aastal rendile. Vürtsikilude tootmine toimus 19. sajandi lõpus kuues hoones. Kahes võeti kala vastu, puhastati, pesti ja soolati. Ülejäänud neljas hoones olid konservikarpide valmistamise töökoda, sepikoda, vürtside ladu ja jääkamber (kelder).

Aksi saar on ainulaadne "taldrik" Soome lahes >>

Tol ajal töötas saarel enam kui 300 inimest: kalurid, plekksepad, pakendajad, transporditöölised, meremehed ja soolajad. Pärast Sörenseni surma 1892. aastal tekkis kalatootmises 20-aastane paus, mille järel ettevõtja Feodor Malahhov kalatööstuse välja ostis ja hakkas tegelema lesta ja kilu suitsutamise ning vürtsikilu tootmisega, mis kestis kuni 1932. aasta majanduskriisini. 

В порт Хара могут заходить только небольшие суда
© Sputnik / Денис Пастухов
Hara sadamasse saavad siseneda ainult väikesed laevad.

Hara saarel oli 15,2 meetri kõrgune tuletorn, mille valgus oli nähtav kümne meremiili kauguselt. 1954. aastal ehitati tuletorn vastavalt sõjasadama vajadustele ümber, selle kõrgus suurenes, kuid 1980. aastate lõpus see vajaduse puudumisel lammutati.

Säilinud on ainult torniosa, mille otsas on navigatsioonimärgina kasutatav metallist südamikuga punane kooniline silinder. Praegu pole metsa kasvanud endist tuletorni enam kaugelt näha.

Kuni Teise maailmasõjani elasid Hara saarel mitu perekonda ja Tallinnas elavad baltisakslased käisid seal aktiivselt puhkamas. Nende jaoks ehitati puidust suvilad ja kahekorruseline pansionaat, tegutses kõrts. Tol ajal pääses mandrilt saarele puidust sildu mööda. 

Птицам на остатках былого величия сидеть комфортно
© Sputnik / Денис Пастухов
Linnud saavad endist hiilgust nautida ohutult.

Kolmas stend jutustab, et Haras oli laevatehas, kus eelmise sajandi 20. aastate alguses ehitati Eesti ajaloo üks kõige ilusamaid purjekaid – "Tormilind". Selle purjeka saatus kujunes keeruliseks. 1937. aastal läks "Tormilind" Hiiumaa juures karile ja uppus. Mõni aasta hiljem leiti purjekas siiski üles, tõsteti välja ja tehti uuesti merekõlbulikuks. 

Эстонский парусник Тормилинд. 1922 г.
© Фото : из личного архива Аарне Вайгу
Eesti purjekas "Tormilind" 1922. aastal.

1940. aastate alguses jõudis "Tormilind" Teie maailmasõja ajal teenida Nõukogude ja seejärel Saksamaa laevastikus kuni oma "surmani". Arvatakse, et 1944. aastal purjelaev kas uppus pommitamise tõttu Kieli lahes või läks Aalborgi lahes miinile.

395
Tagid:
vürtskilu, Teine maailmasõda, mereväebaas, väeosa, allveelaev, sõjalaev, sadam
Samal teemal
Veeteede Amet: võimas stardipauk Eesti laevanduse uuele ajajärgule
Aksi saare õrn ja omapärane loodus
Mereväe sõjalaevad osalevad Soome laskeharjutustel
Kalasadamad kutsuvad külla
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega