Kaisteväelane, illustraatiivne foto

Sõdur pole rahul Sputniku kajastustega kaitseväe kohta

163
(Uuendatud 11:04 19.07.2019)
Kaitseväe väljaanne Sõdur avaldas "analüütilise" artikli Eesti kaitseväge ja NATO relvajõude käsitlevatest materjalidest Venemaa meedias.

TALLINN, 19. juuli - Sputnik, Oleg Leontjev. Venemaa meediaväljaannete eesmärk Eesti ja tema NATO liitlaste relvajõudude kohta käivate materjalide avaldamisel olevat Sõduri arvates kahjustada Eesti kui iseseisva ja sõltumatu riigi mainet.

Kõige "paadunum"

Ajakirja Sõduri juuliväljaandes (03/19) ilmus Kaitseväe Peastaabi nooremleitnant Indrek Halilovi artikkel, kus autor püüdis analüüsida Eesti ja teiste NATO riikide armeesid käsitlevaid materjale, mis on ilmunud Venemaa meediaväljaannetes.

Скрин статьи журнала „Sõdur“
© Sputnik /
Sõduri ajakirja artikli pilt

Artikli autori sõnul on alates NATO üksuste saabumisest Eestisse 2017. aastal kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud materjalide arv Venemaa meedias märgatavalt kasvanud. Viimase kahe aasta jooksul olevat välja kujunenud teatud arengusuunad ja mustrid, kuidas "Kremli propaganda" Eesti kaitseväge oma lugejatele esitab ja milliseid eesmärke püütakse nende sõnumitega saavutada.

Halilov kirjutab, et Sputnik avaldab peaaegu kõik kaitseväe pressiteated, "vürtsitades neid" oma "provokatiivsete" pealkirjadega. Lisaks avaldab Sputnik inimeste arvamusi, kes selgitavad, mida Balti riikide juhid oma välispoliitikas valesti teevad.

Viis "narratiivi"

Üheks kaitseväe ja NATO liitlasvägede tegevuse kajastamise eesmärgiks Vene piirkondlikel väljaannetel on Halilovi arvates kiire uudiste tootmine, et Venemaa olulisemad meediakanalid saaksid viidata kohalikele allikatele ja kasutada neid uudiseid oma teavituskampaaniates.

Lisaks on sellised "piirkondlikud propagandakanalid" Eesti ohvitseri sõnul kohalike Vene aktivistide "hääletoruks", millele abil edastatakse nende arvamus Venemaa suuremate telekanalite kaudu.

Indrek Halilov "tõi välja" viis peamist "narratiivi", mida Sputnik Eesti, Baltnews ja Rubaltic väidetavalt kaitseväest ja NATO liitlastest rääkides kasutavad:

  • NATO kui agressor
  • NATO ei kaitse tegelikult Eestit
  • Kohalik elanikkond on NATO vastu
  • Eestit ei võeta tema kaitseväe nõrkuse tõttu tõsiselt
  • Russofoobia ja hüsteeria

Halilov usub, et nende "narratiivide" peamine eesmärk on diskrimineerida Eesti riikluse ideed, tekitada mulje, et ta on kõigis valdkondades läbi kukkunud ja tema õitsenguperiood jäi NSV Liidu aegadesse. "Lisaks loodab Kremli propagandatööstus, et vähemalt mõni konkreetne väide jõuab ka Eesti või Lääne peavoolumeediasse," rõhutas ta.

Kaitseväe Peastaabi töötaja on veendunud, et Sputnik, Baltnews ja Rubaltic loodavad lausvalede ja pooltõdede abil takistada eesti ja vene keelt kõneleva elanikkonna integratsiooni, tekitades pingeid kahe kogukonna vahel.

Deniss Metsavase jälgedes

Arvestades, et nooremleitnant Indrek Halilovi artiklis ei ole märkust "autori arvamus võib erineda toimetuse omast", langeb Peastaabi töötaja seisukoht kokku tema juhtkonna arvamusega, sest Sõdur on kaitseväe ametlik väljaanne.

Indrek Halilov ei ole esimene mitte-eesti juurtega eestlane, kes on võtnud endale "Vene propaganda paljastamise" raske koorma. Eesti elanikud mäletavad Kaitseväe Peastaabi "kõige eeskujulikumat Eesti kaitseväeohvitseri" Deniss Metsavast, kes on nüüdseks ametlikult tunnistatud "reeturiks ja kaabakaks". Major Metsavase sotsiaalvõrgustiku kontod olid täis Venemaad ja Venemaa meediat paljastavaid postitusi, samuti inetuid märkusi Eesti idanaabri ja kohalike venelaste kohta.

Ühes telesaadetes märkis ta, et "Venemaa nn venekeelse elanikkonna kaitsjate retoorika põhineb asjaolul, et nad on endale loonud kujutluse kogukonnast, mida tuleb kaitsta". Ideaalse "Vene keelt kõneleva Eesti patrioodi" kujund on pärast Metsavase süüdimõistmises riigireetmises ja töötamises Venemaa eriteenistuste heaks kõvasti kannatada saanud. Kohtumenetluse tulemusena mõisteti Kaitseväe Peastaabi endine töötaja süüdi ja teda karistati 15-aastase vangistusega.

Antud juhul saab igaüks ise vabalt paralleele tõmmata, kuid Metsavase saatus näitab selgelt, kui kibe ja tänamatu võib olla "Venemaa propaganda süüdistaja" saatus Eestis.

Teise suud ei saa kinni panna

Eesti kaitseväe juhtkonna rahulolematus, et tema pressiteateid on avaldanud ka Sputnik Eesti ja teised Venemaa meediaväljaanded tundub pehmelt öeldes üllatav. Pressiteated ju selleks ongi, et levitada teavet oma tegevuse kohta, nagu öeldakse, "algallikast".

Tähelepanuväärne on see, et Sõdur ei viidanud ühelegi juhtumile, kus Eesti kaitseväest saadud teavet oleks moonutatud või valesti tõlgendatud, Sputnik Eestile heidetakse ette vaid "provokatiivseid pealkirju", sedagi ühtegi konkreetse näitega kinnitamata.

Samas on kaitseväge ennast tabatud Sputnik Eesti kohta käiva libauudise levitamiselt. Märtsis 2018 saatis Sputnik Eesti kaitseväele ametliku teabenõude 2. Jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija lasuvigastuse asjaolude kohta. Sputnik Eesti palus teatada, kas vastab tõele, et noormees ei tulistanud ennast mitte ise ihaldatud kuuliarmi saamiseks, vaid sai haavata, kui tema pihta avati sõjaväeosast omavolilise lahkumise pärast tuli.

Selle asemel, et vastata Sputnikule positiivselt või negatiivselt, saatis kaitseväe pressiosakonna ülem major Arvo Jõesalu millegipärast oma arvamuse ametliku taotluse kohta kõigile Eesti meediaväljaannetele, välja arvatud Sputnik Eestile endale. Vastupidiselt oma väitele, et Sputnik püüab levitada propagandat, on major Jõesalu ise levitanud teavet venekeelsete sõdurite võimaliku diskrimineerimise kohta kaitseväes, lisades Sputnik Eesti teabenõude laialisaatmisel sellele oma kommentaarid.

On tähelepanuväärne, et Eesti meediaväljaannetes Sputnik Eesti vastu esitatud süüdistuste avaldamise hetkeks ei olnud Sputnik Eesti portaalis mingit alternatiivset teavet sõduri võimaliku laskevigastuse saamise asjaolude kohta. Polnud ka teavet venekeelsete ajateenijate võimalike probleemide kohta Kuperjanovi pataljonis.

163
Tagid:
propaganda, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti kaitsevägi
Samal teemal
Meedialahingud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega