Kaisteväelane, illustraatiivne foto

Sõdur pole rahul Sputniku kajastustega kaitseväe kohta

113
(Uuendatud 11:04 19.07.2019)
Kaitseväe väljaanne Sõdur avaldas "analüütilise" artikli Eesti kaitseväge ja NATO relvajõude käsitlevatest materjalidest Venemaa meedias.

TALLINN, 19. juuli - Sputnik, Oleg Leontjev. Venemaa meediaväljaannete eesmärk Eesti ja tema NATO liitlaste relvajõudude kohta käivate materjalide avaldamisel olevat Sõduri arvates kahjustada Eesti kui iseseisva ja sõltumatu riigi mainet.

Kõige "paadunum"

Ajakirja Sõduri juuliväljaandes (03/19) ilmus Kaitseväe Peastaabi nooremleitnant Indrek Halilovi artikkel, kus autor püüdis analüüsida Eesti ja teiste NATO riikide armeesid käsitlevaid materjale, mis on ilmunud Venemaa meediaväljaannetes.

Скрин статьи журнала „Sõdur“
© Sputnik /
Sõduri ajakirja artikli pilt

Artikli autori sõnul on alates NATO üksuste saabumisest Eestisse 2017. aastal kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud materjalide arv Venemaa meedias märgatavalt kasvanud. Viimase kahe aasta jooksul olevat välja kujunenud teatud arengusuunad ja mustrid, kuidas "Kremli propaganda" Eesti kaitseväge oma lugejatele esitab ja milliseid eesmärke püütakse nende sõnumitega saavutada.

Halilov kirjutab, et Sputnik avaldab peaaegu kõik kaitseväe pressiteated, "vürtsitades neid" oma "provokatiivsete" pealkirjadega. Lisaks avaldab Sputnik inimeste arvamusi, kes selgitavad, mida Balti riikide juhid oma välispoliitikas valesti teevad.

Viis "narratiivi"

Üheks kaitseväe ja NATO liitlasvägede tegevuse kajastamise eesmärgiks Vene piirkondlikel väljaannetel on Halilovi arvates kiire uudiste tootmine, et Venemaa olulisemad meediakanalid saaksid viidata kohalikele allikatele ja kasutada neid uudiseid oma teavituskampaaniates.

Lisaks on sellised "piirkondlikud propagandakanalid" Eesti ohvitseri sõnul kohalike Vene aktivistide "hääletoruks", millele abil edastatakse nende arvamus Venemaa suuremate telekanalite kaudu.

Indrek Halilov "tõi välja" viis peamist "narratiivi", mida Sputnik Eesti, Baltnews ja Rubaltic väidetavalt kaitseväest ja NATO liitlastest rääkides kasutavad:

  • NATO kui agressor
  • NATO ei kaitse tegelikult Eestit
  • Kohalik elanikkond on NATO vastu
  • Eestit ei võeta tema kaitseväe nõrkuse tõttu tõsiselt
  • Russofoobia ja hüsteeria

Halilov usub, et nende "narratiivide" peamine eesmärk on diskrimineerida Eesti riikluse ideed, tekitada mulje, et ta on kõigis valdkondades läbi kukkunud ja tema õitsenguperiood jäi NSV Liidu aegadesse. "Lisaks loodab Kremli propagandatööstus, et vähemalt mõni konkreetne väide jõuab ka Eesti või Lääne peavoolumeediasse," rõhutas ta.

Kaitseväe Peastaabi töötaja on veendunud, et Sputnik, Baltnews ja Rubaltic loodavad lausvalede ja pooltõdede abil takistada eesti ja vene keelt kõneleva elanikkonna integratsiooni, tekitades pingeid kahe kogukonna vahel.

Deniss Metsavase jälgedes

Arvestades, et nooremleitnant Indrek Halilovi artiklis ei ole märkust "autori arvamus võib erineda toimetuse omast", langeb Peastaabi töötaja seisukoht kokku tema juhtkonna arvamusega, sest Sõdur on kaitseväe ametlik väljaanne.

Indrek Halilov ei ole esimene mitte-eesti juurtega eestlane, kes on võtnud endale "Vene propaganda paljastamise" raske koorma. Eesti elanikud mäletavad Kaitseväe Peastaabi "kõige eeskujulikumat Eesti kaitseväeohvitseri" Deniss Metsavast, kes on nüüdseks ametlikult tunnistatud "reeturiks ja kaabakaks". Major Metsavase sotsiaalvõrgustiku kontod olid täis Venemaad ja Venemaa meediat paljastavaid postitusi, samuti inetuid märkusi Eesti idanaabri ja kohalike venelaste kohta.

Ühes telesaadetes märkis ta, et "Venemaa nn venekeelse elanikkonna kaitsjate retoorika põhineb asjaolul, et nad on endale loonud kujutluse kogukonnast, mida tuleb kaitsta". Ideaalse "Vene keelt kõneleva Eesti patrioodi" kujund on pärast Metsavase süüdimõistmises riigireetmises ja töötamises Venemaa eriteenistuste heaks kõvasti kannatada saanud. Kohtumenetluse tulemusena mõisteti Kaitseväe Peastaabi endine töötaja süüdi ja teda karistati 15-aastase vangistusega.

Antud juhul saab igaüks ise vabalt paralleele tõmmata, kuid Metsavase saatus näitab selgelt, kui kibe ja tänamatu võib olla "Venemaa propaganda süüdistaja" saatus Eestis.

Teise suud ei saa kinni panna

Eesti kaitseväe juhtkonna rahulolematus, et tema pressiteateid on avaldanud ka Sputnik Eesti ja teised Venemaa meediaväljaanded tundub pehmelt öeldes üllatav. Pressiteated ju selleks ongi, et levitada teavet oma tegevuse kohta, nagu öeldakse, "algallikast".

Tähelepanuväärne on see, et Sõdur ei viidanud ühelegi juhtumile, kus Eesti kaitseväest saadud teavet oleks moonutatud või valesti tõlgendatud, Sputnik Eestile heidetakse ette vaid "provokatiivseid pealkirju", sedagi ühtegi konkreetse näitega kinnitamata.

Samas on kaitseväge ennast tabatud Sputnik Eesti kohta käiva libauudise levitamiselt. Märtsis 2018 saatis Sputnik Eesti kaitseväele ametliku teabenõude 2. Jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija lasuvigastuse asjaolude kohta. Sputnik Eesti palus teatada, kas vastab tõele, et noormees ei tulistanud ennast mitte ise ihaldatud kuuliarmi saamiseks, vaid sai haavata, kui tema pihta avati sõjaväeosast omavolilise lahkumise pärast tuli.

Selle asemel, et vastata Sputnikule positiivselt või negatiivselt, saatis kaitseväe pressiosakonna ülem major Arvo Jõesalu millegipärast oma arvamuse ametliku taotluse kohta kõigile Eesti meediaväljaannetele, välja arvatud Sputnik Eestile endale. Vastupidiselt oma väitele, et Sputnik püüab levitada propagandat, on major Jõesalu ise levitanud teavet venekeelsete sõdurite võimaliku diskrimineerimise kohta kaitseväes, lisades Sputnik Eesti teabenõude laialisaatmisel sellele oma kommentaarid.

On tähelepanuväärne, et Eesti meediaväljaannetes Sputnik Eesti vastu esitatud süüdistuste avaldamise hetkeks ei olnud Sputnik Eesti portaalis mingit alternatiivset teavet sõduri võimaliku laskevigastuse saamise asjaolude kohta. Polnud ka teavet venekeelsete ajateenijate võimalike probleemide kohta Kuperjanovi pataljonis.

113
Tagid:
propaganda, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti kaitsevägi
Samal teemal
Meedialahingud