Vene keele õpikud

Elu ise motiveerib Eesti piiriäärseid elanikke vene keelt õppima

54
(Uuendatud 12:45 18.07.2019)
Venemaaga piirneval Põlvamaal õpivad eestlased Euroopa fondidest toetatavatel keeltekursustel vene keelt.

TALLINN, 18. juuli — Sputnik, Aleksandr Lukjanov. Vaatamata raskustele kahe riigi poliitilistes suhetes saavad Eesti elanikud aru, et vene keele oskuseta on neil raske hakkama saada.

Viimase rahvaloenduse andmeil on 95% Põlvamaa elanikest eestlased, venelasi on ainult üks protsent. Sellest hoolimata registreeruvad kohalikud aktiivselt vene keele kursustele, rääkis Sputnik Eestile Põlva Rahvakooli juhataja Niina Siirmann.

Investeeringud päästeametnike keeleõppesse ei andnud tulemusi >>

Tema sõnul on parimaks motivaatoriks vene keele õppimisel elu ise. Eriti selgelt ilmneb see piiriäärsetel aladel, kus on arenenud piirikaubandus ja turism. Vestluskaaslane nentis, et varem korraldati Põlvas venelastest elanikele eesti keele kursusi, kuid nende vastu oli huvi üsna leige.

Keeleoskus on abiks nii äris kui töös

Kooli juhataja ütles, et mõned keeleõppijad peavad siinkandis kauplusi või kohvikuid, mõnel on vene keele õppimine seotud arstiabi osutamisega, kolmandad töötavad piirivalves. Nii või teisiti suhtlevad need inimesed oma igapäevatöös Venemaalt tulnud inimestega ja keeleoskus on neile nii töös kui äris kaunikesti abiks. 

Руководитель Пылваской народной школы Нина Сийрманн
© Фото : из личного архива Нины Сийрман
Põlva Rahvakooli juhataja Niina Siirmann

Põlva asub 54 kilomeetri kaugusel Koidula piiripunktist, mille kaudu saabuvad Eestisse Venemaa turistid. Siirmanni sõnul käib neid maakonnas üsna palju. Eelkõige meelitab külalisi siinne loodus.

Koolituse läbitegemisel antakse neile tunnistus vene keele valdamise kohta A2 tasemel, mis võimaldab rahuldada põhilised suhtlusvajadused: vene keeles osatakse rääkida oma tööst, tutvustada ennast ja oma perekonda, kutsuda kohvikusse või poodi, teed juhatada, rääkida toidust ja ostukaupadest, majutuspaigast või puhkuseveetmisest. 

На занятиях в группе по изучению русского языка в Пылваской народной школе
© Фото : из личного архива Нины Сийрман
Vene keele kursuste õpirühmas Põlva Rahvakoolis

Õppekavas on ette nähtud 60 akadeemilist tundi, kursused kestavad kolm kuud. Vene keelt õpivad erinevas eas inimesed, õpirühmas on maksimaalselt 12 inimest. "Ükskord oli meil isegi gümnaasiumi abiturient, kes soovis oma vene keele oskust parandada," lausus vestluskaaslane. 

Kõik vene keele huvilised on oodatud osalema ülemaailmsel etteütlusel >>

Niina Siirmann ütles, et tema juhitav Põlva Rahvakool osaleb 2005. aastast Euroopa Liidu sotsiaalfondi projektides. Tänu fondi abile ongi kool viimastel aastatel pakkunud soovijatele tasuta keelekursusi, sealhulgas vene keele kursusi.

Küsimusele vene keele kursuste tulevikust Põlvas vastas Siirmann, et paljugi oleneb fondipoolsest toetusest. Kui tasuta koolitus on tagatud, siis leidub õpihimulisi kursustele registreeruma. Eesti Turismifirmade Liidu andmed lubavad päris optimistlikult tulevikku vaadata - tänavu maikuus kasvas turistide voog Lõuna-Eesti suunas 29%.

Kas venekeelse hariduse küsimus ajab Eesti valitsuskoalitsiooni lõhki >>

Põlva Rahvakool on täiskasvanutele mõeldud õppeasutus, mida haldab Põlva rahvahariduse selts. Koostöös Eesti Vabaharidusliiduga korraldatakse siin koolitusi alates 1999. aastast. Kool osaleb ka Euroopa projektides. Niina Siirmann juhib kooli tegevust 2007. aastast

54
Tagid:
koolitus, EL struktuurifondid, Põlvamaa, vene keel, keeleõpe
Samal teemal
Zelenskõi hindas vene keele tulevikku Donbassis
EKRE minister sunnib ametnikke õigusakte vene keelde tõlkima
Vene keel kõrgustes: Ušakovs, Aas ja Šimašius ronisid Vabadussamba tippu
Tulevane Läti kultuuriminister tegi ettepaneku unustada vene keel
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega