Afganistanis aastatel 1979-1989 toimunud sõjategevuse veteranide 4. kokkutulekust osavõtjad.

Ordeneid ei müüda: Afganistani veteranid kogunesid Eestis

191
(Uuendatud 17:12 15.07.2019)
Relvavendade kokkutulekutel on kombeks laulda kunagi sõjas lauldud hingeminevaid laule, korraldada spordivõistlusi, konkursse ja pidusööke.

TALLINN, 16. juuli — Sputnik, Vladimir Barsegjan. Jõgevamaal maalilise järve ääres toimus Afganistani sõjategevuse veteranide ja nende pereliikmete 4. rahvusvaheline kokkutulek. Kohale oli tulnud poolteistsada osavõtjat Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest ja Venemaalt. 

Участники 4-го слета ветеранов боевых действий в Афганистане 1979-1989 годов
© Sputnik / Владимир Барсегян
1979.–1989. aasta Afganistani sõja veteranide 4. kokkutulekust osavõtjad

Afganistanis aastatel 1979.–1989. aastal toimuud sõjategevuse veteranide kokkutulek toimub ühise eesmärgi nimel: et hoida alal relvavendluse vaimu ja tuletada meelde, et igaühe kõrval on kümneid sõbrakäsi, mis on talle raskel hetkel toeks. 

Поднятие флага 4-го международного слета ветеранов боевых действий в Афганистане и членов их семей
© Sputnik / Владимир Барсегян
Kokkutuleku lipu heiskamine

Selleks kõlavad kokkutulekul laulud, mis lähevad hinge, toimuvad spordivõistlused, konkursid ja söömaajad, kus seltskonnad saavad isekeskis mõnusasti juttu puhuda, sest peaaegu igas laagrimajakeses, kus kokkutulekulised ööbisid, käisid sundimatud vestlused ja kõlasid kitarriviisid.

Autasud ja külalised

Kokkutulekul viibisid külalistena Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov, Valgevene saatkonna nõunik Jurõi Bulauka ja Venemaa Kaasmaalaste Koordinatsiooninõukogu liikmed. 

Посол РФ в Эстонии Александр Петров
© Sputnik / Владимир Барсегян
Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov kokkutulekul

Aleksandr Petrov pöördus kokkutulnute poole järgmiste sõnadega:

"Mälestus sellest sõjast elab rahva seas edasi. Võimalusi üles näidata ehtsat kangelaslikkust, mehisust ja vaprust jätkus meie sõduritel selle kestel küllaga. Ja kuigi ajaloovõltsijad püüavad nagu Suurt Isamaasõda käsitledeski toonaseid sündmusi moonutada, on nende katsed määratud läbikukkumisele, kuni toimuvad taolised kokkutulekud." 

Советник посольства республики Беларусь Юрий Булавко
© Sputnik / Владимир Барсегян
Valgevene saatkonna nõunik Jurõi Bulauka

Valgevene saatkonna nõunik Jurõi Bulauka märkis vestluses Sputnik Eesti korrespondendiga, et tema kodumaal tegutsevad tugevad Afganistani sõja veteranide organisatsioonid, mida riik märkimisväärselt toetab. Ta tuletas meelde, et Minski kesklinnas asub mälestusmärk "Pisarate saar", mis on pühendatud Afganistani sõjale, ja Valgevene rahvas peab selle kangelastest lugu. 

Председатель правления Ассоциации ветеранов боевых действий полковник в отставке Евгений Брой награжден медалью от имени Президента республики Беларусь, учрежденной к 30-летию вывода советских войск с территории Афганистана.
© Sputnik / Владимир Барсегян
Eesti Sõjategevuse Veteranide Assotsiatsiooni esimees erupolkovnik Jevgeni Broi

Eesti Sõjategevuse Veteranide Assotsiatsiooni esimees erupolkovnik Jevgeni Broi sai Valgevene presidendilt Nõukogude vägede Afganistanist väljaviimise 30. aastapäeva mälestusmedali.

Mitmed Eestis elavad kokkutulekulised said Valgevene Vabariigi presidendi Aljaksandr Lukašenka nimel Nõukogude vägede Afganistanist väljaviimise 30. aastapäeva mälestusmedali. Autasud andis üle Valgevene Afganistani Sõja Veteranide Liidu esindaja Uladzimir Gramõka. Auhinna said Jevgeni Broi, Oleg Kulikov, Peeter Pajo ja Boriss Tsvetkov. 

Вера Куровская - руководитель эстонской организации вдов и матерей солдат, погибших в Афганистане - удостоена памятного знака Белорусского союза солдатских матерей
© Sputnik / Владимир Барсегян
Eesti Afganistanis langenud sõdurite leskede ja emade organisatsiooni juht Vera Kurovskaja

Valgevene sõduriemade liidu meenemärgi pälvis Eesti Afganistanis langenud sõdurite leskede ja emade organisatsiooni juht Vera Kurovskaja.

Hämmastav elujanu

Kokkutulekul veetsid üheskoos kaks päeva need, kes üle 30 aasta tagasi olid õlg õla kõrval võidelnud oma internatsionaalset kohust täites Afganistani mägedes ja orgudes.

Tallinnas ja Narvas tähistatakse Nõukogude vägede Afganistanist väljaviimise aastapäeva >>

Neid elu ekvaatori ületanud mehi kõrvalt vaadates võib ainult püüda ette kujutada, mida nad on näinud ja mida igaüks neist on pidanud üle elama.

Aga isegi kõige julgem kujutlus ei ole täpne, sest elu on alati leidlikum, aga isegi siis, kui need poisid hakkavad mälestusi jagama, ei tee nad seda kuigi meelsasti, äärmisel juhul omade seltsis. Ja vaevalt julgeb keegi seda neile ette heita: sõda ei ole lõbus jalutuskäik, vaid kadude aeg, varem kindlatena tundunud väärtuste ümbermõtestamise aeg.

Участники 4-го слета ветеранов боевых действий в Афганистане 1979-1989 годов
© Sputnik / Владимир Барсегян
1979.–1989. aasta Afganistani sõja veteranide 4. kokkutulekust osavõtjad

Seda enam üllatab peaaegu iga endise Afganistani sõjamehe juures hämmastav heasoovlikkus ja oskus iga elu ilmingu üle rõõmu tunda. Küllap nii peabki olema, sest neile, kes on seisnud silmitsi surmaga, näib elu suurima väärtusena, mida tuleb kaitsta — vajadusel ka relvaga.

191
Tagid:
kokkutulek, sõjaveteranid, Jõgevamaa, Eesti, Afganistan
Samal teemal
Afganistani veteran: sissisõjast tänases Eestis ei saa asja
Parem siis juba Afganistani: USA sõdurid ei taha Euroopas teenida
Afganistani veteran: Eesti jaoks pole sõda Afganistanis lõppenud
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega