Kuidas ohtliku mängu vastu võidelda, illustreeriv foto

Alaealised lähevad Eestis terveks ööpäevaks kaduma: kuidas ohtliku mängu vastu võidelda

299
(Uuendatud 09:28 13.07.2019)
Sputnik Eesti uuris asjatundjatelt, mis tõukab alaealise selliseid mänge mängima, nagu selleks on "Kaduda 24 tunniks", kuidas peaksid lapsevanemad sel puhul käituma ja kas last tuleb säärase teo eest karistada.

TALLINN, 12. juuli — Sputnik, Ilona Ustinova. Eesti politsetöötajail on sel aastal tihtilugu tulnud uurida ohtlikus mängus kaasa lüüa otsustanud alaealiste kadumisjuhtumeid. Nagu Eesti meedia on kirjutanud, seisneb mängu mõte selles, et 24 tunniks jäljetult ära kaduda.

Sputnik Eesti uuris asjatundjatelt, mis on alaealiste sedasorti "meelelahutuse" põhjuseks ja kas neid tuleks selle eest karistada. Psühhologi ning psühhoterapeudi Olga Pahhomova sõnul tahavad teismelised, kes sellistes eluohtlikes "väljakutsetes" kaasa löövad, endale tähelepanu tõmmata, tunnetada oma tähtsust või eakaaslastest üleolekut, närvikõdi ja adrenaliinilaksu.

Neil, nagu ka väikelastel, kes esmakordselt surmast kuulevad, ilmneb tõrjereaktsioon selle suhtes, et juhtuda võib midagi pöördumatut. Alles koos vanusega tekib kogemus ja mõistmine, et kõik inimesed on haavatavad, selgitas Pahhomova.

"Mõnedel täiskasvanutelgi esineb teatud neuroosivorm, mille korral inimesele tundub, et kui ta väga kõvasti püüab, siis läheb tal kõik õnneks, õnnestub mis iganes. Kaovad piirid tegelikkuse ja väljamõeldu vahel," lisas ta.

Psühholoogi hinnangul muutuvad alaealised välismõjudele kõige haavatavamaiks 12–15-aastaselt, kui neis tärkab mässuvaim. Kusjuures tõukeks sellistele mängudele nagu "Kaduda 24 tunniks" ei pruugi alati olla ebakõlad perekonnas.

"Vahel juhtub ka kõigiti korralikus perekonnas, kus pole joomist ega vägivalda, et teatud ikka jõudes ilmutab laps tahet kogu maailma, süsteemi, oma haavatavuse vastu mässu tõsta," ütles Pahhomova.

Alaealisel, jätkas ta, tärkab soov tunda ennast eakaaslaste kõrval erilisena, saada "täheks", suhtlusvõrgustikes võimalikult palju laike koguda.

Esineb ka juhtumeid, mil laps, keda pisikesest peale on peres ümbritsetud hoolitsuse ja tähelepanuga, küsib järsku: kas mind armastatakse ainult siis, kui ma olen hea ja tubli, või armastatakse mind ka pahana?

Olga Pahhomova sõnul saavad lapsevanemad oma last kaitsta igasugustes ohtlikes "väljakutsetes" kaasalöömise eest, kui perekonnas on loodud usalduslik õhkkond. "Kui peres räägitakse üksteisega südamest südamesse ja vanemad aktsepteerivad lapse tundeid, siis ei tekigi lastel huvi sääraste mängude vastu, kõik nende vajadused on rahuldatud," rõhutas psühholoog.

Peaasi, et on elus

Üks vabatahtliku kadunud inimeste otsingute ühingu Iga Elu asutajaid Aleksei Neprimerov tunnistas Sputnik Eestile, et kuuleb säärasest mängust esimest korda. Samas rõhutas ta, et juhul, kui saabub appikutse kadunud lapse otsinmiseks, ei jää keegi ootama, kuni selgub, kas tegemist on "naljaga" või mitte.

Kunagi ei tea, kas laps on enesele mingi mure pähe võtnud või on ta tõesti hätta sattunud," märkis Neprimerov. Tema sõnul reageeriks ta rahulikult sellelegi, kui lõpuks selgub, et vabathtlikud otsisid taga teismelist, kes oli lihtsalt otsustanud ohtlikus "väljakutses" kaasa lüüa.

Las politsei karistab

Mängu puhul, kui laps võtab nõuks terveks ööpäevaks ära kaduda ja seeläbi oma lähedaste reageeringut kontrollida, ei maksa lapsevanematel teda karistada, arvab prühholoog Olga Pahhomova. Kui otsingutega on liitunud politsei, siis tuleb kindlasti jätta see võimalus korrakaitsjate hooleks.

Psühholoog on veendunud, et kui lapsevanemad avaldavad soovi avaldus tagasi võtta, paluvad last mitte karistada, siis võtavad nad ise sellega alaealiselt võimaluse oma tegude tagajärgi aduda.

Tema sõnul tuleb tekkinud olukorra põhjuse väljaselgitamiseks just lapsevanematel psühholoogi poole pöörduda, mitte last spetsialisti vastuvõtule tirida. "Nähtavasti on nad midagi kahe silma vahele, märkamata jätnud. Võib-olla polnud neil aega, teadmisi, ettekujutust sellest, kuidas ise käituda, reageerida, kuidas lapsega suhelda," lausus Pahhomova. Ta lisas, et laps tuleb psühholoogi jutule viia vaid sel juhul, kui laps ise sellega nõus on.

Eluohtlikud "meelelahutused"

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, on Eesti lapsed korduvalt osalenud eluohtlikes "mängudes", mis levivad interneti kaudu üle kogu maailma.

Mingil ajal kogus näiteks tuure "väljakutse", kus teismelised hammustasid või koguni neelasid pesupesemise geelkapsleid. Kusjuures seda kõike tehti kaamera ees, teatepulga sõpradele edasi andes. Paljud said tõsise mürgistuse.

2017. aastal jõudsid Eestisse niinimetatud "surmagrupid", kes levitasid sotsiaalvõrgustikes teavet mängudest "Jookse või sure" ja "Sinivaalad". Esimese puhul pidid noorukid sõitvate autode eest põiki üle tee jooksma, teises täitma neile saadetud ülesandeid, millest viimaseks oli enesetapp.

299
Tagid:
oht, arvutimäng, Eesti, noored
Samal teemal
Uuring: iga kolmas Eesti laps on vaadanud veebis seksiklippe
Iga üheksas laps on internetis suhelnud võõra täiskasvanuga
Eesti lapsed kogevad internetiohte vähem kui eakaaslased Euroopas
Lapsed ei julge veebis tekkinud muredest rääkida
Miks noored lasteabitelefoni poole pöörduvad
Grooming: veebis toimuv lastejaht
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega