Nõukogude Liidu kangelase Arnold Meri 100. sünniaastapäev

Venemaa suursaadik: Arnold Meri oli oma kodumaa suur patrioot

97
(Uuendatud 13:49 02.07.2019)
Kristalselt aus inimene, oma kodumaa suur patrioot – niisuguse hinnangu andis Venemaa Suursaadik Eestis esimese eestlasena Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse pälvinud Arnold Meri isikuomadustele.

TALLINN, 2. juuli — Sputnik. 1. juulil toimusid Tallinnas ja Venemaal Pihkva oblasti Dno rajoonis Nõukogude Liidu kangelase Arnold Meri sajandale sünniaastapäevale pühendatud mälestustseremooniad. Oma kõnes legendaarse eestlase kalmul Liiva kalmistul tõi Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov esile Meri isikuomadused.

"Ta oli kristalselt aus inimene, oma kodumaa – Eesti ja Nõukogude Liidu suur patrioot. Hästi tagasihoidlik inimene," lausus suursaadik.

Посол России рассказал о том, что познакомился с биографией Арнольда Мери накануне приезда в Таллинн
© Sputnik / Юлия Калинина
Venemaa suursaadik rääkis sellest, et Tallinna saabumise eelõhtul tutvus ta Arnold Meri elulooga

Ta ütles, et kui Arnold Meri oleks elanud oma sajandise juubelisünnipäevani, siis olnuks ta vastu igasugustele tähistamistele ja talle peetud kiidukõnedele.

"Ta elas oma elu ausalt, täitis ausalt oma kohust. Ääretult ausal viisil suhtus ta ka inimestesse tema ümber. Me peame teda meeles, seepärast oleme me siin, tulime siia, et austada tema mälestust. Kuni meie ja, ma loodan, et ka noored poisid siia tulema jäävad, on mälestus temast elus," lisas Aleksandr Petrov.

Arnold Meri mälestustseremoonia leidis aset mälestusmärgi juures Pihkva oblasti Dno rajoonis Porhovi–Dno maantee ääres, selles paigas, kus eestlasest kangelane 1941. aasta juulis oma kangelasteo sooritas. Lillede ja pärgade asetamisest võtsid osa Pihkva oblasti ja Dno rajooni omavalitsuse ja kodanikuühenduste esindajad ning kohaliku ajalehe Dnovets stöötajad.

Возложение цветов к памятному камню, установленному неподалеку от места боя Арнольда Мери в Псковской области
© Фото : Сергей Егоров
Lillede ja pärgade asetamine Arnold Meri lahingupaiga lähistele paigaldatud mälestuskivile Pihkva oblastis

Arnold Konstantini poeg Meri sündis 1. juulil 1919. aastal. Temast sai esimene eestlane, kes pälvis Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse. 1941. aasta juulis tõrjus 22. Territoriaalse Eesti Laskurkorpuse 415. sidepataljoni raadioroodu politruki asetäitja Arnold Meri Porhovi–Dno maanteekäänul kangelaslikult tagasi lõunast läbi murdnud fašistliku dessandi pealetungi.

Арнольд Мери, 1943 год
© Фото : из личного архива Анастасии Мяльсон
Arnold Meri, 1943. a.

Lahingus vaenlase ülekaalukate jõududega sai Arnold Meri neli korda haavata, kuid jätkas allüksuse juhtimist, purustades fašistide plaanid strateegiliselt tähtsa Dno raudteejaamani välja jõuda.

Pärast sõda oli Arnold Meri Eesti NSV ELKNÜ Keskkomitee esimese sekretäri ametikohal, hiljem töötas Nõukogude Eesti haridusministri esimese asetäitjana.

Raamatu Arnold Meri: viimne Eesti kangelane esikaas ja ümbrispaber
© Sputnik / Вадим Анцупов

Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist 1991. aastal oli ta agarasti hõivatud ühiskondliku tegevusega, võttis osa kõigist Suurele Isamaasõjale pühendatud üritustest. Oma viimastel eluaastatel juhtis ta Eesti Antifašistlikku Komiteed.

2007. aasta augustis algatas Eesti prokuratuur Arnold Meri vastu kriminaalmenetluse süüdistusega Hiiumaa elanike küüditamise korraldamises ja selles osalemises 1940. aasta märtsis.

Eesti võimude ametliku versiooni kohaselt oli Meri isiklikult vastutav 251 hiidlase küüditamise eest ja osales aktiivselt selle toimingu läbiviimises. Meri ise eitas kõiki süüdistusi, Venemaa välisministeerium avaldas seoses kohtumõistmisega Meri üle protesti, nimetades seda häbiväärseks inimsusvastaseks ettevõtmiseks.

Arnold Meri suri raske haiguse tagajärjel 27. märtsil 2009. aastal ja on maetud Tallinna Liiva kalmistule. Kuu aega pärast tema surma lõpetas Pärnu Maakohus kriminaalmenetluse.

2009. aastal autasustati Arnold Merit Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi määrusega postuumselt Austuse ordeniga. 2011. aastal tunnistati Arnold Meri soomeugri maailma väljapaistvaks tegelaseks – vastava konkursi korraldas Venemaa soomeugri rahvaste keskus Eesti kultuuriministeeriumi toetusel.

97
Tagid:
Teine maailmasõda, Venemaa suursaatkond, Aleksandr Petrov, sünnipäev, Arnold Meri
Teema:
Arnold Meri 100. sünniaastapäev (10)
Samal teemal
Arnold Meri 100. sünniaastapäev
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega