Lillede panek fašistliku koonduslaagri mälestuskivile Paldiskis.

Kuniks süda lööb, pidage meeles!

81
(Uuendatud 10:47 24.06.2019)
Suure Isamaasõja ajal asus üks fašistlikest koonduslaagritest Paldiski lähistel. Selle vangide mälestuseks on linna kalmistule püstitatud obelisk, mille juurde kogunesid 22. juunil endised selle ja teiste surmalaagrite lapsvangid.

TALLINN, 23. juuni — Sputnik, Vladimir Barsegjan. Mõte jäädvustada mälestus tuhandetest Saksa okupantide süütutest ohvritest kivisse kuulub Vladimir Ziminile, kes elas ise läbi Paldiski koonduslaagri põrgu kõik seitse ringi. 

Памятник узникам фашистского концлагеря в Палдиски
© Sputnik / Владимир Барсегян
Mälestusmärk Paldiski fašistliku koonduslaagri vangidele

Kokku asus Suure Isamaasõja aastatel Eesti territooriumil üle 150 kinnipidamis- ja hukkamiskoha neile, keda fašistid oma vaenlasteks pidasid. Vaenlase vanus polnud tähtis.

Kannatuste rada

Neid on järel üsna vähe — neid eakaid naisi, kes noores eas koos perekondadega vangistati, ilma et nad oleks toime pannud ühtegi kuritegu — kui kuriteoks mitte pidada just rahvust ja keelt, mida kõnelesid nende emad ja pärast ka nemad ise. 

Валентина Андреевна Пивень — председатель Палдиского общества бывших малолетних узников фашизма
© Sputnik / Владимир Барсегян
Valentina Piven on Paldiski Endiste Alaealiste Fašismivangide Ühingu esinaine

Paldiski Endiste Alaealiste Fašismivangide Ühingu esinaine Valentina Andrejevna Piven jutustas Sputnik Eestile, mis tal tol ajal oma tahte vastaselt, suurte pingutustega läbi elada tuli. Valentina Andrejevna hääl väriseb ja katkeb, kui ta räägib, et kõige rohkem mäletab ta nälga, kuidas tema ja teised Paldiski koonduslaagri lapsvangid pidevalt süüa tahtsid. 

Лидия Ивановна Прокуророва – бывшая узница концлагеря в Палдиски
© Sputnik / Владимир Барсегян
Endine Paldiski koonduslaagri vang Lidia Prokurorova

Lidia Prokurorova ja tema nõbu Rimma Ivaštšenko jutustavad, et nende perekond toodi Eestisse Leningradi oblasti Tosno rajoonist. 1942. aasta veebruaris saabusid nad Põllkülasse ja siis Paldiskisse. Väike Rimma oli tollal alles kuuekuune, Lidia oli saanud kolme ja poole aastaseks.

Lidia mäletab nälga ja seda, kuidas ta pommirünnakuid kartis ja puges nende eest ema seeliku alla peitu. Neid päästsid surmast Punaarmee sõdurid, kes sundisid fašistid põgenema. 

Председатель Эстонского союза бывших малолетних  узников фашизма Лонгина Брониславовна Кулик
© Sputnik / Владимир Барсегян
Endiste Alaealiste Fašismivangide Eesti Liidu esinaine Langina Kulik

Langina Bronislavovna Kulik on Endiste Alaealiste Fašismivangide Eesti Liidu esinaine ja endine Salaspilsi lastelaagri vang. Sinna koledasse kohta sattus Langina viieaastaselt, koos temaga piinles seal tema viis õde-venda. Lapsed olid vanematelt ära võetud ja nad ei näinud oma vanemaid enam iialgi.

Hitleri metsikusi ei tohi unustada: Eestis austati koonduslaagrite vangide mälestust >>

Laagris elasid nad kohutavates oludes: neil ei olnud riideid ega jalanõusid ja kõht oli kogu aeg tühi. Nende peal tehti katseid, neilt võeti verd haavatud Saksa sõduritele ja neid näljutati. Ennast blokaadiaegse Leningradi lastega võrreldes arvab Langina Bronislavovna, et viimaste olukord oli parem, sest nende kõrval olid vanemad ja neid ei ümbritsenud Saksa koonduslaagri okastraat. 

 Бывшая узница концлагеря Клоога Валентина Николаевна Кудряшова
© Sputnik / Владимир Барсегян
Endine Klooga koonduslaagri vang Valentina Kudrjašova

Ka kunagine Klooga koonduslaagri vang Valentina Nikolajevna Kudrjašova mäletab nälga ja oma alatoitlusest ülespundunud kõhtu, mida valvurid alatasa sõrmedega togisid. Küllap näis see neile naljakana. Ta sattus laagrisse koos ema ja üheksa õe-vennaga.

Suur perekond pääses ainult tänu sellele, et üks eesti talunik võttis nad laagrist talusse tööle. See oli tol ajal suur õnn ja võimalus ellu jääda.

Küsimusele, miks ta käib igal aastal mälestusmärgi juures, vastas Valentina Nikolajevna, et lapsena selle õuduse üleelanuna saab ta aru, kui ilus on elada. Teda toob siia just nimelt elurõõm ja tänulikkus selle eest, et ta on elus. Just siin tahab Kudrjašova öelda: 

Tahaksin oma jutustuse üritusest lõpetada sõnadega, mille tõi Paldiski kalmistu mälestusmärgi juurde kogunenutele kuuldavale Venemaa suursaatkonna nõunik Stanislav Makarenko:

Советник-посланник посольства России в Эстонии Станислав Борисович Макаренко
© Sputnik / Владимир Барсегян
Vene saatkonna nõunik Stanislav Makarenko

"Kuni me süda lööb ja meil on võimalik, koguneme siia ka edaspidi!"

81
Tagid:
mälestusmärk, koonduslaager, Suur Isamaasõda, Paldiski
Teema:
Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev (55)
Samal teemal
Moskva teeb ettepaneku ühinenult neofašismi vastu võidelda
Saksamaa: lõpetage NSV Liidu panuse moonutamine fašismivastases võitluses
Rahvusvahelised organisatsioonid ei taha neonatsismiga võidelda
Kuidas Tallinn valmistub fašismi purustamise juubeliaastaks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega