Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović Eestis

Riigijuhid arutasid Horvaatia presidendiga kahe maa koostööd

36
(Uuendatud 13:10 19.06.2019)
President Kersti Kaljulaid ja peaminister Jüri Ratas kohtusid teisipäeval Horvaatia presidendi Kolinda Grabar-Kitarovićiga, et arutada koostööd Euroopa Liidus ja NATOs.

TALLINN, 19. juuni — Sputnik. Eesti ja Horvaatia riigipead rääkisid koostööst majanduses ja digivaldkonnas, aga ka Euroopa Liidus, seda eriti seoses Horvaatia eelseisva Euroopa Liidu eesistumisega, edastas presidendi kantselei.

"Nii Eesti kui Horvaatia pooldavad Euroopa Liidu edasist laienemist ja Eestile on oluline, et laienemisarutellu oleksid kaasatud kõik riigid, mis näitavad üles tahet reformida ja jagada meiega sama väärtusruumi — sealhulgas ka meie idapartnerluse riigid Gruusia ja Ukraina," lausus president Kaljulaid eilsel kohtumisel Eestisse ametlikule visiidile saabunud Horvaatia presidendi Kolinda Grabar-Kitarovićiga.

Президент Хорватии Колинда Грабар-Китарович и президент Эстонии Керсти Кальюлайд
Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović ja president Kersti Kaljulaid

Presidendi sõnul väärtustavad Eesti ja Horvaatia avatust, mis toob endaga kaasa innovatsiooni ja julgust globaalselt tegutseda ja seetõttu on ka mitmetel Eesti ettevõtetel huvi siseneda Horvaatia turule — näiteks tegutsevad seal juba Bolt, Goswift ja Funderbeam.

Eesti riigipea tänas ka Horvaatiat panuse eest meie piirkonna turvalisusesse, osaledes NATO laiendatud kaitsekoostöös Poolas ja Leedus. Horvaatia liitub ka NATO küberkaitsekeskusega ning saadab esimese eksperdi siia juba augustis.

Президент Хорватии Колинда Грабар-Китарович и президент Эстонии Керсти Кальюлайд
Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović ja president Kersti Kaljulaid

Kohtumisel arutati pikemalt veel kolme mere algatust, energiajulgeolekut ja võimalusi teha koostööd digivaldkonnas.

Ratas: Eesti ja Horvaatia koostöös on palju võimalusi

Peaminister Jüri Ratas kohtus Horvaatia presidendiga, et arutada koostööd Euroopa Liidus ja NATOs, kolme mere algatust ja kahepoolseid suhteid, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

"Eesti ja Horvaatia on head partnerid Euroopa Liidus ja liitlased NATOs. Toetame igati Horvaatia valitsuse kava liituda tulevikus ka ühisraha euro ning Schengeni viisaruumiga," ütles Ratas kohtumisel.

"Ühtlasi soovin Horvaatiale edu esimeseks Euroopa Liidu Nõukogu eesistumiseks tuleva aasta alguses. Mul on hea meel, et Horvaatia plaanib eesistujana keskenduda majanduskasvule ja laienemispoliitikale, sest need teemad on olulised ka Eestile," lisas Ratas.

Ratas ja Grabar-Kitarović rääkisid ka Euroopa Liidu uuest eelarveraamistikust, kus Eestile on muuhulgas tähtis võimalikult sujuv üleminek kõrgema sissetulekuga riikide tasemele ning põllumajandustoetuste kiirem ühtlustamine.

Kaitsekoostööl peatudes tervitas peaminister Horvaatia hiljutist otsust liituda Tallinnas tegutseva NATO küberkaitsekeskusega ning kinnitas, et kõigi NATO liikmete jaoks on oluline liikuda kaitsekulude tõstmise suunas, et need moodustaksid vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Kahepoolsest koostööst rääkides rõhutas peaminister digivaldkonna olulisust. "Eesti ja Horvaatia peaksid kasutama võimalusi koostööd digiteemadel veelgi süvendada. Selle aasta algusest saavad Horvaatia kodanikud Eestis juba digiretsepte kasutada. Loodan, et see on varsti võimalik ka Eesti kodanikel Horvaatias."

Kohtumisel arutasid riigijuhid ka kolme mere algatust ehk mitteametlikku koostööalgatust, mis ühendab tosinat Aadria mere, Läänemere ja Musta mere piirkonna Euroopa Liidu liikmesriiki: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Ungari, Bulgaaria, Austria ja Horvaatia.

Üks koostöö eesmärke on transpordi-, energia- ja digiühenduste parandamine Euroopa Liidu regioonide vahel. "Eesti mõistab hästi, kui oluline on koostöö Euroopa eri regioonide vahel. Kolme mere algatuse kõige põhjapoolsema riigina on meil on suur au korraldada selle tippkohtumine järgmisel aastal," ütles Ratas.

Kolinda Grabar-Kitarović, kes on Euroopas tuntud kui Venemaaga normaalsete suhete pooldaja ega jäta vahele võimalusi loopida Kremli suunas halvakspanust pakatavaid väiteid mõnede endiste vennasvabarikide juhtide stiilis, kes nüüd on endale ookeani taga uue "suure venna" leidnud, kirjutas Sputnik Eesti autor.

Председатель правительства РФ Дмитрий Медведев и президент Республики Хорватия Колинда Грабар-Китарович на трибуне во время матча
© Sputnik / Григорий Сысоев
Kolinda Grabar-Kitarović jalgpalli maailmameistrivõistlustel

Venemaa vaenlasi Euroopas on eriti pahandanud Horvaatia presidendi sõit Venemaale jalgpalli maailmameistrivõistlustele 2018. aasta juulis ja tema kohtumine Venemaa riigipea Vladimir Putiniga otse keset lääneriikide järjekordset Venemaa-vastase hüsteeriapuhangut.

36
Tagid:
Kersti Kaljulaid, Jüri Ratas, Kolinda Grabar-Kitarović, Horvaatia, Eesti
Samal teemal
Marine Le Peni visiit Tallinna
Eesti ja Horvaatia on pühendunud e-tervise arendamisele
Kuidas Tallinnas Venemaa ja Horvaatia jalgpallimatši vaadati
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega