Eesti ajaloolane, kunstiteadlane ja kirjanik Jüri Kuuskemaa

Jüri Kuuskemaa: ela ise ja lase teistel elada

69
(Uuendatud 13:55 18.06.2019)
Oma rahvusvahelise olemuse on Tallinn omandanud tänu taanlaste ülemvõimule, leiab Eesti ajaloolane, kunstiteadlane ja kirjanik Jüri Kuuskemaa.

TALLINN, 18. juuni — Sputnik, Irina Tihhomirova. Tuntud erudiit ja Tallinna iidsete aegade eluolu uurija, kaugete aegade auväärne asjatundja Jüri Kuuskemaa andis oma kommentaari seoses Taani lipu, puna-valge Dannebrogi kui Taani riikluse sümboli 800. aastapäeva tähistamisega.

Sputnik Eesti küsis teadjamehelt, kui loogiline ja tore on eesti rahval tähistada oma lüüasaamist neil kaugetel aegadel taanlastega peetud lahingus.

"Mõistagi ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et 15. juunil 1219. aastal said eestlased ristirüütlite väelt hävitavalt lüüa, kusjuures rüütlite väed ei koosnenud üksnes taanlastest ja sakslastest, vaid olid ka slaavlased Rügeni saarelt vürst Vitslavi eestvedamisel. Ja loomulikult on mulle eestlasena üpris kurvastav, et meie esiisad sel päeval lüüa said. Aga teisest küljest, kui järele mõelda, tähistavad taanlased seda päeva senimaani kõige tähtsama riigipühana, triumfina Taani ajaloos. Ja see on tähelepanuväärne, et kuigi nad sõdisid paljude rahvastega, siis jagusaamise vapratest eestlastest, keda nad ilmselt väärikateks vastasteks pidasid ja seetõttu austasid, on nad tunnistatud nii tähtsaks sündmuseks," leiab Kuuskemaa.

Taani ülemvõimu voorused

Kokkuvõttes tuleb meil arvestada tõsiasja, lausus erudiit, et koos Taani ülemvõimu algusega lülitusid eestlased Lääne-Euroopa poliitika-, kultuuri-, usu-ja kaubandusruumi, said eurooplasteks.

Kuuskemaa meenutas, et veel on võrdlemisi värsked mälestused nendest aegadest, mil me pärast taasiseseisvuse saavutamist läinud sajandi 90-ndatel aastatel tahtsime Euroopa Liitu astuda. Aga me juba olime Euroopa Liidus, kinnitab ta, 1219. aastast. Taani ülemvõim osutus meie linna jaoksväga viljakaks.

"Mis siin enne seda, viikingite ajastul oli? Teadagi oli siin sadam, Toompeal oli mingi linnus võõraste silmaspidamiseks, et nad ei tegeleks röövimise, vaid kauplemisega. Ning Toompea jalamil, linnuse ja sadama vahel oli pisike eestlaste asula. Ent kui saabusid taanlased, asus siia elama üsna paljudest eri rahvustest inimesi – sakslasi, rootslasi, hollandlasi, soomlasi ja teisi – ja Tallinn omandas selle rahvusvahelisuse, mis neile, kes eesti keelt ei kõnele, väga meeldib. Seniajani lähtub paljurahvuseline Tallinn põhimõttest: "Hea tallinlane, ela ise ja lase teistel elada!" See on väga oluline," sedastab ajaloolane.

Lisaks sellele, nagu Jüri Kuuskema Sputnik Eestile ütles, loodi siin olulised asutused ja organisatsioonid. Magistraat, mis juhtis linna Lübecki riigiõiguse alusel, oli olemas oma aadelkond, asutati kutseühingud, kaupmeeste ja käsitööliste kutseliidud (Püha Kanuti gild, Püha Olavi gild). Rajati kloostreid ja ehitati rohkesti kirikuid. Taani valitsusaja lõpuks rajati linnamüür, mis seisab samal kohal tänini. Ehkki torne oli toona vähem, olid nad siiski juba olemas.

Ajaloolane rõhutas, et 1346. aastal, mil lõppes Taani valitsusaeg, oligi linn olemas. Kõik vanalinna tänavad, kus täna kõnnime, kuuluvad sellesse aega. Hooneid ehitati suuremaks, nii mõnedki neist lammutati maha ja ehitati uued asemele. Nii ongi meie linn nagu kihiline kook: iga aastasada on siia midagi jätnud ja midagi muutnud, kuigi midagi ka hävitanud. Aga sellesama Vanalinna, mida me nii väga armastama, alus rajati Taani ülemvõimu ajal.

Kuuskemaa osutas veel ühele harva mainitavale tõigale: "1919. aasta aprillis astus Tallinnas laevadelt maha 87 Taani vabatahtlikku, kes hakkasid koos meie vaarisadega sõdima vene bolševike ja Landeswehriga meie rahva ja riigi iseseisvuse eest. Võib öelda, et selle sammuga nad justkui pesid maha mälestuse sellest, et nad meile omal ajal tappa andsid."

Tuntud ajaloolase oma versioon

See taanlaste Dannebrogi sünnilugu on muidugi väga armas, ütleb Jüri Kuuskemaa: "Legend pajatab, et kuningas ja neli piiskoppi palusid Jumalat, et ta nende sõjaväe paganlike metslaste eest päästaks. Meid rünnanud sõjamehed olid kristlased ja Jumal saatis neile selle kanga, aitas neil oma vaimujõud kokku võtta ja lahingu käik sedasi ümber pöörata, et taanlased võitsid. Aga minul on oma versioon."

Репродукция картины Кристиана Августа Лоренцена Датский флаг, 1219 год.
© CC0 / Public Domain
Christian August Lorentzen, 1809. Legend Taani lipu Dannebrogi taevast alla langemisest Eestis Lindanise lahingu ajal 1219. aastal.

"Mis oli siin enne taanlasi?" küsib ajaloolane. Just nimelt rahvusvaheliselt tunnustatud kauplemispaik, kus sadamas lehvis säärane lipp – valge rist punasel taustal –, mis tähendas seda, et kui te siia saabute, siis teid ei röövita paljaks ega tapeta, vaid teiega tullakse rahumeelselt asju ajama, kaupa tegema.

Võib-olla võtsid taanlased selle lipu eestlaste sadamast sõjasaagina kaasa ja Kopenhaagenisse tagasi jõudes ilustasid omajagu seda lugu, et tolle ristilipu kinkis neile Issand Jumal, kuna see kõlab õilsamalt," lõpetas ajaloo erudiit jutu kavala naeratusega. Aga arvata võib, et sajandite tagant ei saa keegi päris ühestki versioonist veenvalt kõnelda.

69
Tagid:
Jüri Kuuskemaa, vallutamine, ajalugu, Eesti, Taani
Teema:
Taani kuninganna Margrethe II Eestis (6)
Samal teemal
Taani kuninganna Margrethe II Eestis
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega