Королева Дании Маргарете Вторая и мэр Таллинна Михаил Кылварт

Kõlvart: roosiaed jääb meenutama Tema Majesteedi visiiti

86
(Uuendatud 19:03 15.06.2019)
Tallinna esmamainimise ja Dannebrogi lipu sünni 800. aastapäeva puhul avas Taani kuninganna Margrethe II Tallinnas ühisnäituse ja roosiaia.

TALLINN, 15. juuni — Sputnik. Taani kuninganna Margrethe II osavõtul avati laupäeval Tallinna esmamainimise ja Dannebrogi lipu sünni 800. aastapäeva puhul Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis näitus ning Komandandi aias Taani lipu värvides kuninganna roosiaed, teatas Tallinna linnavalitsus

Мэр Таллинна Михаил Кылварт и королева Дании Маргарете Вторая
© REUTERS / INTS KALNINS
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja Taani kuninganna Margrethe II

Roosiaed on linna ja Taani saatkonna ühisprojekt. Taani Kultuuriinstituut ning Taani – Eesti Kaubanduskoda kinkisid Tallinnale 800 roosiistikut ning 8 klassikalist Kopengaheni stiilis pargipinki. Linn võttis enda peale rooside istutamise ja kogu Komandandi aia renoveerimise.

"See aed märgib Taani ja Eesti häid suhteid ja ühist ajalugu ning jääb meenutama Tema Majesteedi visiiti," ütles linnapea Mihhail Kõlvart.

Ta avaldas lootust, et Tallinn saab rooside hooldamisega hästi hakkama ning nii tallinlastel kui ka turistidel on taas üks sümboolne koht, mida külastada.

Linnapea õnnitles tallinlasi Tallinna esmamainimise 800. aastapäeva puhul ja ütles, et Tallinna pikk ajalugu rikastab ka tema olevikku.

Näituse "Dannebrog ja Eesti 1219–2019" avamise puhul valmis ka trükis "Dannebrog 800. Taani ja Eesti lugu". Ühisnäitus valmis Tallinna Linnamuuseumi ja Frederiksborgis asuva Taani ajaloomuuseumi koostöös, tähistamaks 800 aasta möödumist Tallinna esmamainimisest ja Lindanise lahingust 15. juunil 1219.

Taanlaste võit Lindanise lahingus pani aluse Taani võimuperioodile Põhja-Eestis. Lindanise lahinguga on hakatud hiljem seostama tuntud legendi Dannebrogist, taevast langenud lipust, praegusest Taani rahvuslipust.

Näitus annab ülevaate lahingust ja selle eelloost, samuti Taani võimuperioodist Eestis 1219–1227 ja 1238–1346 ning sel ajal Taanit valitsenud kroonitud peadest. Näitus tutvustab ka Dannebrogi ordenit ning Dannebrogi ja kolme lõvi sümboolikat Tallinna ja Eesti heraldikas.

Neitsitorni keldriruumis avataval püsinäitusel saab näha Taani rahvusliku seltsi Danmarks Samfundet esindajate poolt 1922. aastal Tallinnale kingitud Taani lippu, mis pidi tugevdama Taani ja Eesti vahelisi ajaloolisi sidemeid.

Neitsitorni ekspositsioon Dannebrogi legendist Eesti kunstis ja Taani sümboleist Eesti heraldikas jääb võlvkeldri püsinäituseks. Näitus jääb avatuks kuni maini 2020.

Kaljulaid: Eesti ja Taani inimesed on tihedalt seotud igal elualal

President Kaljulaidi ja kuninganna Margrethe kohtumisel arutati kahepoolseid häid suhteid, keskkonnateemasid ning Läänemere koostööd, edastas presidendi kantselei.

Eesti riigipea sõnul on Eesti ja Taani samameelsed Põhja-Euroopa riigid, partnerid Euroopa Liidus ja liitlased NATOs ning meie inimesed on tihedalt seotud peaaegu igal elualal.

Hommikul läks president Kaljulaid kuninganna jahile Dannebrog vastu jahiga Admiral Bellingshausen, mis alustab varsti reisi Antarktikasse. Seejärel toimus Lennusadamas pidulik vastuvõtutseremoonia.

Королева Дании Маргарете Вторая и президент Эстонии Керсти Кальюлайд в порту Леннусадам
© Фото : Kersti Kaljulaid
President Kersti Kaljulaid ja kuninganna Margrethe II Lennusadamas

Pärast kohtumist Kadriorus avasid kuninganna Margrethe II ja president Kaljulaid Kadrioru väliskunstimuuseumis näituse "Dannebrog—taevast langenud lipp. Taani kuldaja kunst".

Королева Дании Маргарете Вторая и президент Эстонии Керсти Кальюлайд во время посещения музея в Кадриорге
INTS KALNINS
President Kaljulaid ja kuninganna Margrethe II Kadrioru väliskunstimuuseumis

Õhtul toimub Estonia kontserdimajas galakontsert "Eesti 100 ja Dannebrog 800". Seejärel pakub president Kaljulaid kuninganna Margrethe II auks galaõhtusöögi Arvo Pärdi Keskuses. Visiit lõpeb 16. juunil teenistusega Tallinna Toomkirikus.

Eestisse ametlikule visiidile tuli Taani kuninganna Margrethe II, et tähistada Eesti 100. aastapäeva ning Taani lipu Dannebrogi 800. aastapäeva.

86
Teema:
Taani kuninganna Margrethe II Eestis (6)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega