Eesti parlament hääletas ELi lippude vastu, illustreeriv foto

Politoloog: kui Euroopa Liit murenema hakkab, kellega siis Eesti jääb

203
(Uuendatud 15:46 15.06.2019)
Venemaa tuntud politoloog Armen Gasparjan kommenteris Eesti parlamendi otsust, et Euroopa Liidu lippu Riigikogu Valgesse saali tagasi ei tooda.

TALLINN, 15. juuni — Sputnik. Võib-olla hakatakse Eestis mõtlema sellele, millised on Euroopa Liidu tulevikuväljavaated ja milline koht Eestil selles moodustises on, oletas Gasparjan.

"Võib-olla kusagil sügavas hingepõhjas on mõnedel poliitikutel hakanud idanema teatud kahtlusi, sest igasugu asju on kokku lubatud, aga tegelikult keegi midagi mõistlikku tehtud ei saa," väitis Armen Gasparjan venekeelse Sputniku kanalile YouTube'is maailmapoliitika viimaseid uudiseid kommenterides.

Elatustase on Eestis kõrgem kui näiteks Lätis, aga ikkagi võrreldamatu elatustasemega mõnes EL-i juhtriigis, täheldas politoloog.

"Kui Euroopa Liit hakkab murenema, millega siis Eesti jääb? Võib muidugi mängida sanitaarkordoni rolli ümber Venemaa, aga kellele seda praegu tarvis on? Keegi ühtki selget vastust sellele anda ei saa," ütles Gasparjan.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, viidi Eesti Euroopa Liidu koosseisus olemise 15. aastal sellesama EL-i lipud Riigikogu saalist ära. Eesti parlamendihoones oli alati rippunud neli Eesti Vabariigi lippu ning 2017. aastal, mil Eesti oli EL-i eesistuja, lisandus Euroopa Liidu lipp.

2019. aasta aprillis eemaldati see Riigikogu Valgest saalist – nagu selgus, parlamendi uue spiikri, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimehe Henn Põlluaasa korraldusel.

"Siin on Eesti taasiseseisvumisest alates lehvinud Eesti Vabariigi lipud. Kui Eesti sai endale ülesande olla ELi eestistuja, pandi sinna lisaks ELi lipud. Nüüdseks on see üritus lõppenud ja seoses sellega, et eelmine nädal olid Eesti parlamendi 100. aastapäeva juubeli sündmused, siis pandi tagasi Eesti lipud. See on normaalne tava kõikides parlamentides," teatas ta 29. aprillil pärast ametivande vastuvõtmist valitsuse liikmetele.

Põlluaas selgitas, et Euroopa lipud tuuakse välja näiteks siis, kui Riigikokku tulevad visiidiga välisriikide kõrged esindajad.

Reformierakonna opositsioonifraktsiooni liikmed saatsid Riigikogu juhatusele pöördumise ettepanekuga EL-i lipud Riigikogu Valgesse saali tagasi tuua, et need seisaksid seal kõrvuti Eesti lipuga.

Kolmapäeval, 12. juunil pani Henn Põlluaas ootamatult hääletusele küsimuses, kas EL-i lippude Valgesse saali alaliselt tagasi tuua. Saadikud, kes polnud seda oodanud, üritasid Põlluaasalt teada saada, kuidas EL-i lipu teema päevakorda eirates hääletusele sattus.

Hääletuse tulemusena toetas 32 parlamendisaadikut Reformierakonna ettepanekut tuua EL-i lipud Valgesse saali tagasi, 34 hääletasid vastu ning 27 saadikut eelistasis mitte hääletada. Niiviisi sai EL-i lipp Eesti 15. Euroopa Liitu kuulumise aastal Balti riigi parlamendi hoonest minema viidud.

203
Tagid:
iseseisvus, poliitika, Armen Gasparjan, lipp, EL, Eesti
Samal teemal
Läti ja Eesti esindajaid solvas EL-i võrdlemine NSV Liiduga
"Sajandipikkuse iseseisvuse" järel tunnistab Eesti valmisolekut demokraatiaks
Iseseisvuse 100. aastapäev Ameerika tankiroomikute all
Eesti laste tervis on EL-i kehvemate seas
Aeg on kaalust alla võtta: EL paneb Eesti dieedile
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega