Õhupallid pole leina jaoks: Eestimaa Rohelised pakkusid välja alternatiivi

Õhupallid pole leina jaoks: Eestimaa Rohelised pakkusid välja alternatiivi

73
(Uuendatud 08:56 15.06.2019)
Sellest, miks õhupallide kasutamine üldrahvalikel leinaüritustel pole kaugeltki parim lahendus, sai Sputnik Eesti kuulda erakonna Eestimaa Rohelised esindajatelt.

TALLINN, 15. juuni — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Tallinna südames Vabaduse väljakul oli 14. juunil tavakohaselt 1941. aasta kümne tuhande küüditamisohvri mälestuseks üles seatud tuhandetest helesinistest õhupalidest installatsioon "Pisarate meri".

Sputnik Eesti ei sea mingil juhul kahtluse alla kogu selle kuupäeva traagikat Eesti jaoks. Kuid paljudes meediaväljaannetes kerkib üles teema õhupallide kahjulikkusest loodusele. Ja mitte ainult Eestis.

Milliseid alternatiive võiks olla õhupallidele

Sputnik Eesti pöördus ühe Eesti erakonna poole, kellele loodusrikkuste kaitse on esikohal – Eestima Roheliste poole. Ja küsis: "Kas õhupallid sobivad sellisele kurvale päevale nagu seda on küüditamisohvrite mälestuspäev?"

Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Olev-Andres Tinn ütles Sputnik Eestile, et õhupallid kujutavad endast kahtlemata ohtu loodusele. Seetõttu, arvab Tinn, tuleb leida teisi, alternatiivseid lahendusi, mis ei kahjustaks keskkonda.

Член правления партии Зеленые Эстонии Олев-Андрес Тинн
© Sputnik / Вадим Анцупов
Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse liige Olev-Andres Tinn

"Pealegi, minus isiklikult ei tekita rõõmsatoonilised õhupallid leinalist meeleolu. Kui ma vaatan nende inimesi, kes leinapäeval Vabaduse väljakul õhupallidest mööda jalutavad, näen ma nende nägudel imestust või rõõmu. Õhupallid seostuvad nende jaoks, nii nagu minulgi, lõbusa peomeluga. Õhupall on mažoorne element, lein aga minoorne," lisas Olev-Andres Tinn.

Lein ei tohi loodust kahjustada

Tinni aatekaaslane Eestimaa Roheliste juhatuses Timur Sagitov leiab, et õhupallid on nii leinaürituste kui ka pidustuste puhul sobimatud. Põhjuseks paratamatu Eestimaa looduse hävitamine.

Sagitov pakub välja, et õhupallid võiks asendada näiteks kaasaege tehnoloogiaga, nagu selleks on hologrammid või laseretendus. "See oleks ühtlasi heaks alternatiiviks lärmakatele, tuleohtlikele ja õhku saastavatele ilutulestikele," märkis Timur Sagitov.

Тимур Сагитов
© Фото : из личного архива Тимура Сагитова
Eestimaa Roheliste juhatuses Timur Sagitov

"Üks asi on lõpuks prügikonteineritesse jõudvate õhupallidega ruume ehtida, hoopis teine lugu aga kümneid tuhandeid õhupalle taevasse lennutada. Õhupallidest allesjäävad räbalad, mis lagunevad mikroplastikuks, võivad sattuda kalade makku ja meie sööme neidsamu kalu," lausus Olev-Andres Tinn, soovitades parema võimalusena kirikusse sisse astuda ja küünal süüdata.

Artikli täisversiooni lugege Sputnik Eesti venekeelsel poolel >>

14. juunil möödus 78 aastat juuniküüditamisest. Sel päeval meenutatakse 1941. aasta küüditamisohvreid üle kogu Eesti. Tallinnas Vabaduse väljakul meenutati eile ohvreid "Pisarate mere" installatsiooniga.

Инсталляция Море слёз из воздушных шаров на площади Свободы в Таллинне
© Sputnik / Вадим Анцупов
"Pisarate meri" Tallinna Vabaduse väljakul

Mälestuspäeva korraldajad panid kõigile südamele, et õhupalle lendu ei lastaks. Kuigi tegu on biolagunevate materjalidega, võivad need siiski loodust kahjustada, seisab Inimõiguste Instituudi kodulehel.

Sel aastal toimus õhupallide installatsioon viimast korda ning lähitulevikus on kavas korraldada konkurss uute ideede leidmiseks, lubavad korraldajad. 

73
Tagid:
Erakond Eestimaa Rohelised, keskkond, lein, küüditamine, õhupall
Samal teemal
"Pisarate meri" Tallinna Vabaduse väljakul
Vene politoloog hajutas müüte küüditamisest Eestis
14. juuni 1941. aasta küüditamine
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega