Vene Noorsooteatrilt Tallinnas nõuti punase risti eemaldamist Doktor Aiboliti kostüümilt

Vene Noorsooteatrilt nõuti punase risti eemaldamist Doktor Aiboliti kostüümilt

141
(Uuendatud 17:57 14.06.2019)
Tallinna Vene Noorsooteatri juhendaja Aleksandr Puolakainen rääkis Sputnik Eestile absurdsest nõudest, mis esitati teatrile Punase Risti Eesti osakonna poolt.

TALLINN, 14. juuni — Sputnik. Tallinnas tegutseva Vene Noorsooteatri juhtkonnale saabus ootamatu nõue organisatsioonilt Punane Rist. Teatri juhendaja Aleksandr Puolakaineni sõnul teatati Punasest Ristist, et muinasjututegelase Aiboliti kostüümil on lubamatu kasutada punase risti märki.

"Eile helistas mulle mobiilile Punase Risti esindaja ja hakkas raginal nõudma, et me punase risti lavakostüümidelt eemaldaksime," ütles teatritegelane intervjuus Sputnik Eestile.

Директор и художественный руководитель Русского молодежного театра Александр Пуолакайнен
© Sputnik / Илона Устинова
Vene Noorsooteatri direktor ja kunstiline juhendaja Aleksandr Puolakainen

Tema sõnul on kodulehel Facebookis välja pandud lavastuse reklaam "ja tõenäoliselt seal nad Doktor Aiboliti ((Doktor Valus-On) fotot nägidki."

"Ma hakkasin seletama, et see on muinasjututegelane ja arsti on alati just nõndaviisi kujutatud. Igatahes nii on alati olnud. Mille peale too naisterahvas vastas, et see on seadusevastane ja isegi kiirabiautodel ei ole neid riste peal, sest see märk kuulub nimelt organisatsioonile Punane Rist. Seetõttu nad nõuavad, et me selle kostüümi pealt ära koristaks, vastasel juhul maksame trahvi," jagas Aleksandr Puolakainen kõneluse üksikasju.

Сцена из спектакля Доктор Айболит Русского молодёжного театра
Stseen Vene Noorsooteatri lavastusest "Doktor Aibolit"

Ta lisas, et mingeid viiteid seadusaktidele, mis keelaksid punase risti kasutamist teatrietendustes, organisatsiooni esindaja esile ei toonud. Vene Noorsooteatri juht ise oli küll ta enda ülestunnistust pidi unustanud ses suhtes huvi tunda, kuna oli vestluspartneri kategoorilisest kõneviisist üksjagu kohkunud.

"Oma teatris otsustasime, et tobe oleks otsekohe reageerida. Las nad saadavad ametliku paberi. Ma uurisin siis veel seda küsimust põhjalikult, et võib-olla ongi punane rist patenteeritud märk. Lavastust etendame juba kolm-neli aastat ja alles nüüd nad märkasid," lisas Aleksandr Puolakainen.

Samas on muinasjututegelane Aibolit tema sõnul säärase ristikesega ka Vene Nukuteatril, aga ka Vanemuise teatri Lotte-etendustes võib näha tohtrit ristikestega kostüümis.

"Kui nad meile trahvi määravad, siis nõuan ma kõigepealt, et samasuguse trahvi tasuks ka Vanemuise teater ja seejärel teeksin Punase Ristiga koostööd," võttis Aleksandr Puolakainen teema kokku.

Tänavu pakub teater esietendusena välja lavastuse „Doktor Ai-Ai-Ai“
© Фото : Ирина Тихомирова

Punase Risti Eesti osakonna veebilehel teatakse, et organisatsiooni sümboolika kasutamine eraisikute, riiklike või mitteriiklike organisatsioonide poolt on keelatud. Erandiks võivad olla ainult teatud füüsilised või juriidilised isikud, kes kasutavad seda sümboolikat vastavas konventsioonis sätestatud eesmärkidel.

Antud juhul käib jutt muinasjututegelasest, keda pole välja mõelnud Vene Noorsooteater. Teistes lavastustes, sealhulgas Venemaal, tähistatakse arsti samuti punase ristiga. Seega – tegemist on kunstivaldkonnaga. Võib-olla on Aibolit ise Punase Risti esindaja ja osutab abi tasuta, nagu organisatsion seda nõuab.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, täitus Vene Noorsooteatril tänavu kolmkümmend aastat. Samas aga keeldub Eesti kultuuriministeerium teatrit ametlikult tunnistamast. Aleksandr Puolakaineni sõnul ei ole ministeeriumis teatri tunnistamisest ja rahastamisest keeldumist mitte kuidagi põhjendatud, küsitakse vaid: "Kellele seda tarvis on?"

141
Tagid:
Punane Rist, Vene noorsooteater, Aleksandr Puolakainen
Samal teemal
Näitleja Pjotr Petuškov paljastas oma kulissidetaguse elu saladusi
Mullu oli Eesti kultuuri rohkem näha kui kunagi varem
Laste Peterburi festival Tallinnas: kultuurikoostööd ei saa peatada
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega