Valitsus toetas Simsoni saatmist Euroopa Komisjoni volinikuks

Valitsus toetas Simsoni saatmist Euroopa Komisjoni volinikuks

45
(Uuendatud 11:30 06.06.2019)
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks peaministri ettepaneku esitada Kadri Simson Euroopa Komisjoni liikme kandidaadiks järgmisse koosseisu ning ka praegusse koosseisu juhul, kui vabaneb Eestist nimetatud liikme koht.

TALLINN, 6. juuni — Sputnik. Peaminister Jüri Ratase sõnul on Kadri Simsonil Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa Liidu institutsioonidega pikaajalise koostöö kogemus, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo. "Mul on hea meel, et valitsus andis täna Kadri Simsoni kandidatuurile oma üksmeelse toetuse," ütles peaminister Jüri Ratas tänasel valitsuse istungil," ütles peaminister.

Eesti võib loobuda oma eurovolinikust Brüsselis >>

"Majandus- ja taristuministrina juhtis ta Eesti eesistumise ajal kompetentselt, pühendunult ning tulemuslikult siseturu, energeetika ja transpordiküsimuste valdkondi Euroopa Liidu Nõukogus," sõnas Ratas ning lisas, et selle töö tulemusel tuntakse teda hästi ja hinnatakse nii ministritest kolleegide seas kui ka Euroopa Liidu institutsioonides.

Peaministri hinnangul on oluline, et Euroopa Komisjon seisaks ühtse ja tugeva Euroopa Liidu eest. Tugev ja teovõimeline Euroopa Liit on ka Eesti huvides, märkis Ratas oma ettepanekus.

Kadri Simsoni sõnul on ta tänulik usalduse eest ning ootab järgmise sammuna Riigikogu täiskogu ette tulekut, kus ta saab tutvustada enda nägemust tööst Eesti järgmise volinikuna Euroopa Komisjonis.

"Vabariigi Valitsuse otsus esitada mind Eesti kandidaadiks Euroopa Komisjoni järgmises koosseisus on väga suur vastutus, mida ma ei võta kergelt. Kinnitan, et olen valmis antud tööga alustama juba praeguses koosseisus, juhul kui Andrus Ansip peaks liikuma Euroopa Parlamenti," rääkis Simson.

"Minu senine töökogemus pikaaegse riigikogu liikmena ning majandus- ja taristuministrina loob eeldused edukaks hakkama saamiseks Eesti volinikuna Euroopa Komisjonis. Tugeva põhja andis kindlasti ka Eesti edukas eesistumise Euroopa Nõukogus, kus mul oli au vedada mitut teemavaldkonda ja ministrite kohtumist," rääkis Simson.

Eelnõu kohaselt taotleb valitsus Riigikogu juhatuselt Kadri Simsoni esinemist ettekandega riigikogus 12. juunil 2019. Samuti teeb valitsus riigikantseleile ülesandeks korraldada seejärel tema kandidatuuri esitamine Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadile ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretärile.

Euroopa Komisjoni praegu ametis oleva koosseisu ametiaeg lõpeb 31. oktoobril 2019. Euroopa Komisjoni liikme kandidaat peab vastama Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud nõuetele ning komisjoni liikmed nimetatakse ametisse viieks aastaks.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker soovib, et liikmesriigid ei saadaks komisjoni mõneks kuuks ajutisi volinikke, edastas ERR. Jean-Claude Juncker ütles intervjuus saksa ajalehele Bild, et iga selline volinik läheb Euroopa maksumaksjale maksma miljon eurot ja kodanikud ei mõistaks seda. Töö saaks hõlpsalt jagada ametissejäävate volinike vahel. See jätaks Eesti tooli komisjonis Andrus Ansipi lahkumise järel neljaks kuuks tühjaks.

"Ma olen korduvalt üles kutsunud volinike arvu vähendama. Lihtsalt pole nii palju tööd, et koormata terve tööpäeva jooksul 28 volinikku," ütles Juncker intervjuus Saksa Bild am Sontagile 2. Juunil. "Seepärast korraldasin ma Euroopa Komisjoni ümber, nimetasin asepresidendid ja vähendasin oluliselt portfellide arvu. Minu järeltulija peab tarvitusele võtma sarnased meetmed, kui liidu riigid ei suuda kokku leppida volinike arvu vähendamises."

45
Tagid:
Eesti, EL, poliitika, eurovolinik, valitsus, Euroopa Komisjon, Kadri Simson
Samal teemal
Europarlamendi valimised - 2019
Juncker protesteeris Euroliidu jagunemise vastu Lääne- ja Ida-Euroopaks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega