NATO õppused endises vanglas

Tallinna Kesklinna vanem: endine vangla ei tohi muutuda polügooniks

56
(Uuendatud 10:26 06.06.2019)
Tallinna Kesklinna vanem Vladimir Svet ei kooskõlastanud 17.-21. juunini kavandatud linnalahingu harjutuse läbiviimist endise Tallinna vangla territooriumil.

TALLINN, 6. juuni — Sputnik. Kaitsejõudude lahingharjutusi endisel vanglaalal (Magasini tn 35) on alates käesoleva aasta märtsist korraldatud mitu korda ning nende käigus on kasutatud nii müra tekitavaid käsitulirelvi kui ka imitatsioonivahendeid. Ka juunikuusse planeeritud õppused nägid ette lõhkepakettide ja paukpadrunite kasutamist, vahendas Pealinn

"Meie poole pöördus Eesti kaitsevägi taotlusega läbi viia Tallinna vangla endisel territooriumil järjekordne linnalahingu õppus. Seda ei saanud kooskõlastada, kuna varem on sarnaste õppuste pärast tulnud meile kaebusi Veerenni asumi elanikelt. Inimesed viitavad õppustega kaasnevale suitsule ja mürale, mis häirib tugevalt kohalikke elanikke," selgitas Kesklinna vanem Vladimir Svet.

Hrolenko NATO õppustest: ärge tehke tuumariigi kõrval järske liigutusi >>

"Mõistan, kuivõrd tähtis on riigi kaitsevõime tugevdamine õppuste kaudu, ning olen nõus, et erandjuhtumil võib neid korraldada ka linnas, aga olen veendunud, et Tallinna kesklinnas ei saa olla kohta sõjaliste harjutuste statsionaarsele polügoonile. Just selleks on aga praegu kujunenud Tallinna vangla endine territoorium. Kindlasti ei saa sõjaväeõppused regulaarselt toimuda tihedalt asustatud elurajooni vahetus läheduses," ütles Svet. 

Ühtlasi pöördub Kesklinna vanem Riigi Kinnisvara AS-i poole ettepanekuga luua selgus endise vanglaterritooriumi tuleviku osas.

"Varem on RKAS andnud avalikkusele signaale, et kinnistu erastatakse avalikul enampakkumisel, ent viimasel ajal pole selget sõnumit selle kohta tulnud. Linnaosavalitsus soovib teada, kas RKAS on oma plaane kinnistuga seoses muutnud ning kui jah, siis millises suunas," lisas Kesklinna vanem.

Kaitseliidu õppused hõlmavad nädalavahetusel pea poolt Eestit >>

Mullu sügisel harjutasid politseinikud ja kaitseliitlased Tallinna Toompeal ja Lasnamäel avaliku korra kaitset ja objektide tugevdatud valvet reaalsetes linnatingimustes. Politseioperatsiooni kaasati kaitseliitlased ning ühiselt harjutati korrakaitseliste ülesannete lahendamist. Linnas liikuvatele inimestele õppusega olulisi piiranguid ei kaasnenud, kuid parlamendihoone vahetusse lähedusse toimuva viietunnise õppuse ajal ei pääsenud.

Õppus jätkas Lasnamäel, kus harjutati lahingutegevust linnatingimustes. Kaitseliitlased patrullisid Lasnamäel Liikuri tee ja Peterburi maantee vahel, Laagna ja Pae linnaosades. Tänavatel liikusid jalgsi- ja autopatrullid, kaitseliitlased olid vormis ja eraldusmärkidega. Õppusel kasutati paukpadruneid, suitsugranaate ja muid imitatsioonivahendeid.

Kaitseressursside amet (KRA) on registrite põhjal välja sõelunud umbes 2700 üksust tehnikat ning nende omanikud saavad koormisteate, mis maakeeli tähendab teate saajale seda, et tema masin sobib omaduste ja tehnilise seisundi poolest hästi täitma mõnd riigile vajalikku ülesannet sõja korral.

Kuigi riigikaitseliste sundkoormiste seadus kehtib 1995. aastast, puudusid sellel pikka aega rakendusaktid ning alles hiljuti, pärast seda, kui kaitseministeerium tellis olukorra lappimiseks viis eri suunitlusega õigusanalüüsi, sai seadusandlus korda.

Nii USA kui NATO juhtkond põhjendab "heidutusstrateegia vajalikkust" Ida-Euroopas väidetavalt Venemaa poolt ähvardava ohuga. Moskva on korduvalt toonitanud sedasorti paranoiliste avalduste ohtlikkust.

Euroopa riigid kulutavad kaitsele Venemaast viis korda rohkem >>

Venemaa juhtkond on korduvalt öelnud, et Venemaal ei ole agressiivseid kavatsusi ja ta ei lähe kunagi ühelegi NATO riigile kallale, kõik väited Venemaa võimaliku "agressiooni" asjus on aga vaid ettekäändeks alliansi sõjalise kohaloleku suurendamiseks Venemaa piiride ääres.

56
Teema:
Õppused (114)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega