Parlamendiliige, teadlane ja poliitik Oudekki Loone

Oudekki Loone: eestlastel on luksus teiste rahvuste diskrimineerimisele mitte mõelda

140
(Uuendatud 13:27 05.06.2019)
Eesti ühiskonda mõjutasid enim kolm parteid, kes ehitasid oma poliitilised kampaaniad venevastasele tunnetele, kuid riigis on üha rohkem inimesi, kes teisiti mõtlevad, ütles parlamendiliige, teadlane ja poliitik Oudekki Loone.

ТАLLINN, 5. juuni — Sputnik. Riigikogu liikme Oudekki Loone sõnul on sellel, et Eestis "eestlusse" nii armukadedalt suhtutakse, mitu põhjust. Esimeseks on ajalugu. Alates ristisõdijatest valitsesid riiki 800 aastat välismaalased.

Kogu eliit oli võõrkeelne. Keskaegsed ürikud kirjutavad, et linnas räägiti saksa keelt, maal aga "maakeelt". Kirik ja kirikuõpetajad olid võõrkeelsed. Selle tulemusena sai keelest klassiküsimus.

В программе Нежная политика депутат Рийгикогу Оудекки Лооне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Sputnik Eesti "Tundliku poliitika" saatejuht Alissa Blintsova ja Riigikogu saadik Oudekki Loone

"Ajalooline hirm, et raudrüütlid naasevad, võtavad meilt iseseisvuse ning kultuuri ja me saame oma emakeelt taas ainult köögis rääkida, on säilinud tänase päevani," ütles ta.

Võib-olla mõtlevad eestlased sellele sagedamini, kui teistsuguse ajalooga rahvad. Kui olete osa väikesest kultuurist ja kõik teie ümber on palju suuremad, ei pruugi te sellest kartusest kunagi vabaneda. Vene kultuurile ei ole sedavõrd suur hirm, nagu see väikeses Eestis on, muidugi omane, arvab poliitik. 

Eestlastel ja venelastel on erinevad kultuurid. Ja see on hea. Aga nad on võrdõiguslikud. Eesti kultuur on alati olnud mitmerahvuseline. Eesti põhiseaduses on kirjas, et Eesti riik tugineb vabadusele, õiglusele ja õigusele. Kedagi ei tohi jõuga oma kodakondsust muutma sundida.

Oudekki Loone on kindel, et kui sundida Eesti poliitikut kodakondsuse küsimusele mõtlema, siis selgub ühtäkki, et ka tema on hoopis kodanikeriigi poolt. Näiteks, algatas Reformierakond seaduseelnõu, mis nägi ette kodakondsuse andmise kõigile, välja arvatud venelased.

Vaestel on oma mured: kuidas Eesti piiritara sai Euraasia kalleimaks >>

"Aga kui algas topeltkodakondsuse konkreetne arutelu, sai selgeks, et kui seda üldse anda, siis juba kõigile. Selgus, et paljud lihtsalt ei mõelnud olukorrale, kus venelased, türklased ja jaapanlased ei sobi topeltkodakondsust saama, aga ameeriklased – palun väga. Eestlastel on luksus sellistele asjadele mitte mõelda," meenutab Loone.

Mis puudutab venekeelse kooli küsimust, siis on Loone kindel, et vähemusrahvuste koolidel on endil õigus otsustada, mis keeles nad oma lapsi õpetavad, arvab poliitik. Piisab, kui me vaid täidame meie endi põhiseadust ja ka ise sellesse usume. 

"Me peame lihtsalt järgima omaenda põhiseadust ja sellesse uskuma. Me peame oma konstitutsiooni või vähemalt selle preambulit lugema. Seal on samuti kirjas, et riik loodi oma kodanike, elanike, nende õiguste ja vabaduste kaitsmiseks. Et igaüks võiks väärikalt elada. Siis läheb ka kultuuriga kõik hästi. Riik peab eksisteerima iga kodaniku hüvanguks, sõltumata nende emakeelest," meenutas poliitik.

Lihtsad eestlased suhtuvad tema arvates riiki just nii, nagu see põhiseaduses kirjas on. Kuid kolm parteid – Sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ja Isamaa - ehitasid oma poliitkampaaniad venemaavastastele tunnetele. Selle tulemusena hakkas ühiskond nende poole kalduma: palju räägitakse rahvusest, liiga palju kultuuri kaitsest, kuid ebapiisavalt inimväärikuse eest seismisest.

Eesti ja Venemaa ministrite kohtumine: ammu oli aeg >>

"Just see on koht, kus ma olen poliitikuna sunnitud ütlema - aitab! Me elame koos juba pikki aastaid. Eestis on 70% eestlasi ja 30% neid, kelle emakeeleks on vene keel. Nii on see välja kujunenud. Lähme koos edasi. Me peame sotsiaalseid stereotüüpe muutma. Lõpetame ometi selle keeletüli. Meil kõigil on üks kodumaa ja me armastame seda. Ma arvan, et neid, kes samamoodi mõtlevad, on palju. Inimesed ei karda enam sel teemal rääkida," lisas Oudekki Loone.

140
Tagid:
ajalugu, venekeelne, Venemaa, Eesti, poliitika, Oudekki Loone, Alissa Blintsova
Samal teemal
Meedialahingud
Sputnik ootab endiselt külla Rootsi poolt solvatud Tartu tudengeid
Puškov: Eesti tähtsus piirdub Venemaa naabrusega
NATO idarindel