Parlamendiliige, teadlane ja poliitik Oudekki Loone

Oudekki Loone: eestlastel on luksus teiste rahvuste diskrimineerimisele mitte mõelda

199
(Uuendatud 13:27 05.06.2019)
Eesti ühiskonda mõjutasid enim kolm parteid, kes ehitasid oma poliitilised kampaaniad venevastasele tunnetele, kuid riigis on üha rohkem inimesi, kes teisiti mõtlevad, ütles parlamendiliige, teadlane ja poliitik Oudekki Loone.

ТАLLINN, 5. juuni — Sputnik. Riigikogu liikme Oudekki Loone sõnul on sellel, et Eestis "eestlusse" nii armukadedalt suhtutakse, mitu põhjust. Esimeseks on ajalugu. Alates ristisõdijatest valitsesid riiki 800 aastat välismaalased.

Kogu eliit oli võõrkeelne. Keskaegsed ürikud kirjutavad, et linnas räägiti saksa keelt, maal aga "maakeelt". Kirik ja kirikuõpetajad olid võõrkeelsed. Selle tulemusena sai keelest klassiküsimus.

В программе Нежная политика депутат Рийгикогу Оудекки Лооне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Sputnik Eesti "Tundliku poliitika" saatejuht Alissa Blintsova ja Riigikogu saadik Oudekki Loone

"Ajalooline hirm, et raudrüütlid naasevad, võtavad meilt iseseisvuse ning kultuuri ja me saame oma emakeelt taas ainult köögis rääkida, on säilinud tänase päevani," ütles ta.

Võib-olla mõtlevad eestlased sellele sagedamini, kui teistsuguse ajalooga rahvad. Kui olete osa väikesest kultuurist ja kõik teie ümber on palju suuremad, ei pruugi te sellest kartusest kunagi vabaneda. Vene kultuurile ei ole sedavõrd suur hirm, nagu see väikeses Eestis on, muidugi omane, arvab poliitik. 

Eestlastel ja venelastel on erinevad kultuurid. Ja see on hea. Aga nad on võrdõiguslikud. Eesti kultuur on alati olnud mitmerahvuseline. Eesti põhiseaduses on kirjas, et Eesti riik tugineb vabadusele, õiglusele ja õigusele. Kedagi ei tohi jõuga oma kodakondsust muutma sundida.

Oudekki Loone on kindel, et kui sundida Eesti poliitikut kodakondsuse küsimusele mõtlema, siis selgub ühtäkki, et ka tema on hoopis kodanikeriigi poolt. Näiteks, algatas Reformierakond seaduseelnõu, mis nägi ette kodakondsuse andmise kõigile, välja arvatud venelased.

Vaestel on oma mured: kuidas Eesti piiritara sai Euraasia kalleimaks >>

"Aga kui algas topeltkodakondsuse konkreetne arutelu, sai selgeks, et kui seda üldse anda, siis juba kõigile. Selgus, et paljud lihtsalt ei mõelnud olukorrale, kus venelased, türklased ja jaapanlased ei sobi topeltkodakondsust saama, aga ameeriklased – palun väga. Eestlastel on luksus sellistele asjadele mitte mõelda," meenutab Loone.

Mis puudutab venekeelse kooli küsimust, siis on Loone kindel, et vähemusrahvuste koolidel on endil õigus otsustada, mis keeles nad oma lapsi õpetavad, arvab poliitik. Piisab, kui me vaid täidame meie endi põhiseadust ja ka ise sellesse usume. 

"Me peame lihtsalt järgima omaenda põhiseadust ja sellesse uskuma. Me peame oma konstitutsiooni või vähemalt selle preambulit lugema. Seal on samuti kirjas, et riik loodi oma kodanike, elanike, nende õiguste ja vabaduste kaitsmiseks. Et igaüks võiks väärikalt elada. Siis läheb ka kultuuriga kõik hästi. Riik peab eksisteerima iga kodaniku hüvanguks, sõltumata nende emakeelest," meenutas poliitik.

Lihtsad eestlased suhtuvad tema arvates riiki just nii, nagu see põhiseaduses kirjas on. Kuid kolm parteid – Sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ja Isamaa - ehitasid oma poliitkampaaniad venemaavastastele tunnetele. Selle tulemusena hakkas ühiskond nende poole kalduma: palju räägitakse rahvusest, liiga palju kultuuri kaitsest, kuid ebapiisavalt inimväärikuse eest seismisest.

Eesti ja Venemaa ministrite kohtumine: ammu oli aeg >>

"Just see on koht, kus ma olen poliitikuna sunnitud ütlema - aitab! Me elame koos juba pikki aastaid. Eestis on 70% eestlasi ja 30% neid, kelle emakeeleks on vene keel. Nii on see välja kujunenud. Lähme koos edasi. Me peame sotsiaalseid stereotüüpe muutma. Lõpetame ometi selle keeletüli. Meil kõigil on üks kodumaa ja me armastame seda. Ma arvan, et neid, kes samamoodi mõtlevad, on palju. Inimesed ei karda enam sel teemal rääkida," lisas Oudekki Loone.

199
Tagid:
ajalugu, venekeelne, Venemaa, Eesti, poliitika, Oudekki Loone, Alissa Blintsova
Samal teemal
Meedialahingud
Sputnik ootab endiselt külla Rootsi poolt solvatud Tartu tudengeid
Puškov: Eesti tähtsus piirdub Venemaa naabrusega
NATO idarindel
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega