Meedikud taunivad alkoholiaktsiisi langetamist, illustreeriv foto

Meedikud taunivad alkoholiaktsiisi langetamist

55
(Uuendatud 14:58 28.05.2019)
Valitsus otsustas, et alates 1. juulist langeb nii kange kui ka lahja alkoholi aktsiis 25 protsenti. Alkoholiaktsiisi langetamisega annab valitsus ühemõttelise sõnumi, et rahva tervis ei ole oluline, märgivad arste ja teisi tervishoiutöötajaid koondavad erialaliidud.

TALLINN, 28. mai — Sputnik. Värske uuringu järgi langes alkoholitarbimine Eestis eelmisel aastal viimase kümnendi madalaimale tasemele, seega osutusid valeks alkoholitootjate ning kaupmeeste ennustused, et aktsiisitõusu tõttu joomine suureneb, seisab Eesti Arstide Liidu pöördumises.

Soomes langetati 2004. aastal alkoholiaktsiisi, mille tagajärjel suurenes märkimisväärselt alkoholi tarvitamine ning sellest tingitud surmad ja tervisekahju. Targad inimesed õpivad teiste vigadest, mitte ei proovi neid omal nahal järele, leiavad meedikud.

Ta lisas, et tunnustust väärib vaid sotsiaalminister Tanel Kiik, kes valitsuses ainsana ei toetanud alkoholi odavamaks muutmist. Arstkond kutsub riigikogu liikmeid hääletama rahva tervise poolt ja alkoholiaktsiisi langetamise vastu.

Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti Arstide Liit, Eesti Nooremarstide Ühendus, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Eesti Perearstide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Radioloogia Ühing, Eesti Patoloogide Selts, Eesti Anestesioloogide Selts, Eesti Naistearstide Selts, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts, Eesti Endokrinoloogia Selts, Eesti Perinatoloogia Selts, Eesti Uroloogide Selts ja mitmed teised arstlikud erialaseltsid.

Uuring: alkoholi tarbimine langes viimase 10 aasta madalaimale tasemele

Eesti elanikud tarbisid 2018. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 10,1 liitrit absoluutalkoholi, mida on 2% vähem kui tarbiti aasta varem. Alkoholi tarbimine langes viimase kümne aasta madalaimale tasemele, selgub Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust "Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2018. aastal".

2018. aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,1 liitrit (-0,2 liitrit), millest suurima osa (64%) moodustasid lahjad alkohoolsed joogid, sh õlu 4,1 liitrit, viinamarjaveinid 1,8 liitrit ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,6 liitrit. Kanged alkohoolsed joogid moodustasid tarbitud alkoholist 3,6 liitrit, sh viin 2,3 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta.

EKI arvutuste alusel moodustas välismaalt (enamasti Lätist) ostetud alkohol 2018. aastal absoluutalkoholis 3,3 liitrit (+0,8 l) ühe täiskasvanu kohta. See number sisaldab nii tarbitud alkoholi kui ka inimeste soetatud varusid. Lätist oli alkoholi ostnud 35% täiskasvanutest, sealjuures käinud spetsiaalselt alkoholi ostmas 14% küsitletutest.

"Eesti alkoholitarbimine on liialt kõrge ja see toob kaasa olulised terviskahjud ja elude kaotuse haiguste ja õnnetuste läbi. Positiivne ei ole suured piiriülesed ostud Lätist, sest alkohol on läbi sellise ostlemise muutunud seal käijatele odavamaks, ostetakse korraga suuri kogused ja alkohol on pidevalt meedia huviorbiidis," ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Politsei tabas Keilas liinibussi roolist purupurjus juhi >>

"Kui poliitiliselt otsustatakse vähendada piirikaubandust ja selleks alandada aktsiise, siis tuleb paralleelselt jälgida, kuidas muutuvad jaehinnad kauplustes ja lisada meetmeid, et elanike alkoholitarbimine ei kasvaks," lisas ta. 

"Tarbitud alkoholikogused on viimase aastaga veidi vähenenud ja seda vaatamata erakordselt soojale suvele, inimeste sissetulekute kasvule ja piirikaubanduses toimuvale. Kuid 10,1 liitrit alkoholi täiskasvanud elaniku kohta aastas on tase, kus ikka veel alkoholist tingitud kahjud ületavad selle tööstusharu toodetud tulud," ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht.

"Selleks, et vähendada alkoholi liigtarbimist ja kahjusid on vaja jätkata tervikliku alkoholipoliitika elluviimist, st järjepidevate tegevustega kõigis kümnes valdkonnas, mis inimeste alkoholitarbimist mõjutavad. Kahjude vähendamiseks on eriti kuluefektiivsed meetmed need, mis mõjutavad alkoholi kättesaadavust, hinda ja turundust," märkis Täht. 

Suurem osa Eesti inimestest (59%) leiab, et alkoholi tarbitakse Eestis jätkuvalt liiga palju. Kõige tõsisemate alkoholiga seotud probleemidena nähakse alkoholijoobes sõiduki juhtimist (92%), koduvägivalda (84%) ja alkoholitarbimisega kaasnevaid terviseprobleeme (83%).

Brüssel "õpetab" autosid juhtide kainust kontrollima >>

Valdav osa vastanutest (65%) leiab, et alkoholitarbimist tuleb vähendada ja nende inimeste osakaal pole muutunud. Erinevaid alkoholitarbimise vähendamise meetmeid hinnates leidis 88% vastanutest, et inimesed peaksid ise muutma oma suhtumist alkoholitarbimisse ja olema teistele eeskujuks.

Samas leidis vaid 25% vastanutest, et nemad ise peaksid tarbimist vähendama. Muuhulgas leiti, et avalikel üritustel ei tohiks propageerida alkoholi tarbimist (72%), alkoholijoobes inimesi peaks õigusrikkumiste korral rangemalt karistama (71%) ning et alkoholireklaami tuleks veelgi piirata (70%).

Riiklik alkoholipoliitika

Viimastel aastatel on Eestis lisaks alkoholiaktsiisi tõstmisele juurutatud mitmeid uusi algatusi. Näiteks on alates 2018. aastast politseil õigus ja võimalus teha testostlemist, et kontrollida alkoholi kättesaadavust alaealistele.

2018. aasta juunist jõustusid alkoholi reklaamipiirangud, millega keelustati täielikult alkoholi välireklaam ja reklaam sotsiaalmeedias ning piirati veelgi alkoholireklaami televisioonis, raadios ja ajakirjades.

Programmi "Kainem ja tervem Eesti" raames on ravi saanud üle 4000 alkoholi sõltuvusprobleemiga inimese ja alkoholi tarvitamise häire varaseks avastamiseks on koolitatud kokku ligi 900 tervishoiutöötajat.

Alates 1. juunist jõustuvad alkoholi väljapanekupiirangud, mis kohustavad paigutama alkohoolsed joogid kaupluses teistest kaupadest eraldi ning piirama alkoholi nähtavust väljastpoolt müügikohta. Muudatuste eesmärk on vähendada ennekõike haavatavamate sihtrühmade – laste ja noorte ning alkoholisõltlaste vältimatut kokkupuudet alkoholiga.

55
Tagid:
tervis, aktsiis, ühiskond, valitsus, alkohol, Eesti Arstide Liit
Samal teemal
Soomlased toovad Läti Valkast alkoholi juba 10 000 euro eest korraga
Jõustuvad uued alkoholi reklaamipiirangud
Riigikogu otsustas kärpida õlle ja kange alkoholi aktsiisitõusu
PPA: enamik baare müüvad alkoholi alaealistele
Politsei tabas enne Läti piiri liinibussi roolist purjus juhi
Alkoholi müügipiirangud tulevad sõltlastele appi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega