Õhutõrjepataljoni ajateenijad lasid Mistrali rakette lendavate sihtmärkide pihta

Õhutõrjepataljoni ajateenijad lasid Mistrali rakette lendavate sihtmärkide pihta

46
(Uuendatud 02:28 15.05.2019)
Ligi 200 ajateenijat 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljonist harjutas teispäeval Rutjal sihtmärkide pihta laskmist õhutõrjesüsteemist Mistral.

TALLINN, 15. mai — Sputnik. Lisaks neile lasid NATO lahingugrupi Ühendkuningriigi üksused oma õhutõrje raketisüsteemi Stormer HVM, teatas Kaitseväe peastaap

"Tabamiseks oli kõigile Belgia sihtmärgisüsteemi poolt lennutatav Ultima droon-lennuk, mida lasti viie ja nelja kilomeetri kauguselt," ütles 1. jalaväebrigaadi õhutõrjepataljoni ülem major Tanel Lelov.

Ta lisas, et antud harjutus oli õhutõrjepataljoni ajateenijatest raketipatarei ajateenistuse parimatele meeskondadele kulminatsiooniks, kus eelnevalt omandatud teoreetilised teadmised sai realiseerida lahingraketti lastes.

Mängusõda: kuidas möllas NATO kevadtorm Sillamäel >>

"Seni on tabamused olnud 100-protsendilised. On tuvastatud küll mõned kitsaskohad, mida väljaõppes järgmine kord parandada saame," ütles major Lelov ajateenijate laskeharjutuste soorituste kohta.

Meeskonnavanemana harjutusest osa võtnud ajateenija nooremseersant Artur Kusnerov, kes täitis sihturi ülesandeid, jäi oma meeskonna sooritusega väga rahule.

Ta lisas, et sääraste ülesannete täitmisel ongi meeskonnatöö äärmiselt oluline – kõik peavad teadma, mida nad teevad ja mis rolli meeskonnas täidavad.

"Harjutus läks üllatavalt hästi kuna väljas paistab päike ja taevas oli enam-vähem selge. Hommikul olid aga väga keerulised ilmastikuolud – madal pilvisus ja sihtmärki polnud hästi näha. Praegust lasku soosis aga ilm ja kõik läks hästi," ütles nooremseersant Kusnerov vahetult peale laskeharjutust.

Kokku osales laske- ja toetava personaliga harjutusel ligi 200 inimest, kellele lisandus ligi 50 inimest liitlasvägedest. Sihtmärkide poole lendas täna kokku 22 õhutõrjeraketti, neist 10 Mistralit ning 12 Stormer HVM raketti.

Marine Le Pen Tallinnas: eestlased, ärge laske Brüsseli toetustel end petta >>

Õhutõrjepataljoni ülesanne on vastase õhuründevahendite - lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite - tõrjumine ja hävitamine. Ülesannet täidetakse maapeal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse radarite abil ülevaadet õhuruumi kohta.

Teise maailmasõja aegsete lõhkekehade kahjutuks tegemise operatsioon Läti sõjaväepolügoonil Adažis nõudis nädala jooksul kahe NATO sõjaväelase elu.

Esmaspäeval, 13. mail algasid Lätis NATO õppused "Summer Shield XVI" ("Suvekilp"), mis kestavad 25. maini. Õppustel osaleb ligi tuhat sõjaväelast kümnest NATO riigist. 

Balti riigid oleksid pidanud juba ammu aru saama, et ainult rahuarmastav välispoliitika Venemaa suhtes saab olla nende julgeoleku tagatiseks, ütles sõjaväeanalüütik Aleksander Hrolenko raadio Sputnik eetris.

Kommenteerides Lätis alanud NATO õppusi märkis Aleksandr Hrolenko, et see on pigem sõjalise aktiivsuse imitatsioon kui mingi tõsine oht.

Sarnased NATO õppused, "Kevadtorm 2019", toimusid ka Eestis, kus nendel osales rohkem kui üheksa tuhat sõjaväelast 17 riigist. Õppuste õhuväe osa toetasid Suurbritannia, Saksamaa, USA, Poola ja Eesti õhujõudude sõjaväelennukid ja helikopterid.

46
Tagid:
Eesti, õppused, õhutõrjepataljon, NATO, Eesti kaitsevägi
Teema:
Õppused (109)
Samal teemal
NATO idarindel