Tartu elanik David Arutyunyan Tartu veteranidega

Kuidas möödus Võidupäeva tähistamine Tartus - lugeja kiri

124
(Uuendatud 11:58 12.05.2019)
Möödunud nädal oli sündmusterohke. Ühtedele oli tähtsam Euroopa päev, teistele Võidupäev. Tartu elanik David Arutyunyan rääkis Sputnik Eestile, kuidas möödus Võidusõidupäeva tähistamine tema kodulinnas.

TALLINN, 12. mai — Sputnik. Euroopa päeva auks olid lipuehtes kõik Eesti riigi- ja munitsipaalasutused. Euroopa Liidu lipp koos Eesti lipuga lehvis Riigikogu hoonel, Presidendilossil, Riigikohtu, Riigikontrolli, Kaitsejõudude Peastaabi ja teiste asutuste hoonetel.

Võidupäevaparaad Moskva Punasel väljakul >>

Kuigi natsliku Saksamaa kapituleerumise aastapäeva Eestis riiklikul tasandil kuidagi ei tähistata, toimusid Tallinnas, Tartus, Narvas, Sillamäel, Rakveres ja teistes Eestimaa linnades 9. mail Võidupäevale pühendatud pidusündmused ja mälestusüritused, sealhulgas Surematu Polgu rongkäigud.

Давид Арутунян с ветераном у мемориального комплекса Раади
© Фото : из личного архива Давида Арутуняна
David Arutyunyan sõjaveteraniga Tartu Raadi pargis

Tartu elanik David Arutyunyan rääkis Sputnik Eestile, kuidas möödus Võidusõidupäeva tähistamine tema kodulinnas:

"9. mai on kujunenud paljudele tartlastele eriliseks tähtpäevaks. 9. mail tähistatakse rahvakalendri järgi nigulapäeva ja ka tuuleristipäeva. Samale päevale langevad ka Euroopa päev ning võidupüha. On tõsi, et võidupäeva tähistatakse minu kodulinnas mitte ainult venekeelsete linnakodanike hulgas, vaid ka eestikeelsete tartlaste peredes on 9. mail erilise tähtpäeva tähendus. Nimelt just Võidupäeval mälestavad paljud tartlased oma Suures Isamaasõjas langenud lähedasi. Ka minule pole Võidupäev olnud võõras.

Nagu varem, tähistasin ma ka sel aastal Võidupäeva koos teiste linnakodanikega. Hommikul ärkasin tavalisest varem, kuna tahtsin jõuda võidupäevale pühendatud üritusele Raadi pargis, kus asub Nõukogude Armee vennashaud ning Tartu vabastajate memoriaal. Viimane kujutab endast õhku lastud silda, mille serval on sõdur. Kõrvalolevatel graniittahvlitel on eesti ja vene keeles kiri:

Lilled ilmusid ka väikese plakati juurde, mille keegi oli monumendi lähedale pannud
© Sputnik / Александр Дорофеев

1941 SUUR ISAMAASÕDA 1945

OMA KAITSJAID JA VABASTAJAID

KÕIGI NSV LIIDU RAHVASTE POEGI

MÄLETAB TÄNULIK TARTU AJAST AEGA

Panin ülikonna selga ja TTÜ tekli pähe ning suundusin kesklinna. Ostsin kaubamajast punaseid nelke ning suundusin Raadi parki. Kohale jõudes avastasin, et sel aastal (nagu mullugi) polnud üritusel nii palju osalejaid, nagu alles mõned aastad tagasi.

Ürituse alguses peeti kõnesid. Esinesid tartlastest veteranid, Leningradi blokaadist osavõtjad, koonduslaagrite vangid, Venemaa diplomaatilise korpuse esindajad ning erinevate organisatsioonide liikmed ja vabatahtlikud.

Suure Võidu aastapäeva tähistamine Tallinnas >>

Siinkohal jäi mulle meelde ühe vanema proua kõne. Ta rääkis, et oli sõja päevil Tartus Narva maanteel asuvates barakkides, mida valvasid poola keelt rääkivad SS-lased. Juba 1944. aastal maikuus sisenesid Tartusse esimesed Nõukogude väed. See oli üle pika aja tema esimene vaba päev, mil surmahirmu enam polnud. Tema meenutuste järgi olid inimesed nii õnnelikud, et tulid päikesepaistelistele tänavatele lehvitama möödasõitvatele vägedele ning neile sireliõisi viskama.

Pärast kõnesid jätkus ürituse tseremoniaalne osa. Monumendi jalamile ning hauakividele asetati lilli ja pärgasid ning süüdati mälestusküünlad. Kõlaritest mängiti Georg Otsa laule ning õnnitleti emasid saabuva emadepäeva puhul.

Huvitavaks vahejuhtumiks osutus armsa linnupoja päästmine. Nimelt asus korraldajate laud kuuskede all. Ühest neist kukkus pesast välja abitu linnupoeg. Õnneks märkasid korraldajad seda õigel ajal ning rahvavool peatati. Vastasel juhul oleks pisike jäänud märkamata ning hukkunud inimeste kingade all. Poole tunni pärast saabusid kohale loomade varjupaiga töötajad, kes võtsid korraldajatelt linnupoja üle. Lind õnneks viga ei saanud.

9. mai - Suure Võidu aastapäev >>

Fašismi üle saavutatud võidu 74. aastapäevale pühendatud ametlik tseremoonia kestis Tartus Raadi pargis kella kolmeni pärastlõunal. Üritusele oli tulnud kõigest neli veterani. Enamikul Suure Isamaasõja veteranidel on oma tervise seisundi tõttu väga raske kohale ilmuda. Märkimisväärseks võib pidada seda, et iga päevaga jääb neid inimesi aina vähemaks ja vähemaks.

Sooviksin märkida, et Tartus tähistati võidupäeva tseremoniaalselt juba 20. korda Raadi pargis ning korraldajad said alati rahaliselt hakkama iseseisvalt ehk siis mingit lisarahastust pole neile tänini laekunud.

Pärast üritust läksin külla oma Suure Isamaasõja veteranist heale tuttavale, kes 9. mail Raadi parki ei jõudnud. Kingituseks viisin talle lilli ja lipukese ning ostsin kaasa ka piima ja kalja, mis talle väga maitsevad. Jõime koos teed. Veteran meenutas sõjapäevi. Pean tõdema, et 9. mai on paljudele sõjast osavõtnutele ja selle pealtnägijatele emotsionaalselt küllaltki raske päev.

9. mai õhtul käisin sõpradega Tartu äärelinnas asuva fašismiohvrite mälestusmärgi juures. Pärast suundusime Külitse Punaarmee vennashauale, seejärel Tartus asuvale Võru kalmistule, kus paikneb kõikidele Nõukogude armee tundmatutele sõduritele pühendatud mälestusmärk.

Võidupäeva tseremoniaalne osa lõppes minu jaoks seal, kus algus ehk siis Raadi pargis, kus õhtuks oli kogu Tartu vabastajate memoriaal kattunud lilledega. Põlesid mälestusküünlad ning kui inimesed ühed lahkusid, tulid teised lilledega.

Õnneks oli 9. mail ilus ilm, pilvitus taevas paistis päike. See rõõmustas.

Lisan, et kaks minu emapoolset sugulast hukkusid sõjas ning kaks jõudsid tervetena tagasi koju. Samas kaks isapoolset sugulast jäid sõjas teadmata kadunuks. Arutjun Arutjunjan oli minu vanaisa vend. Sõja puhkedes pidas ta Kirovakani (Armeenia NSV) koolis matemaatika ja füüsika õpetaja ametit. 1941. aastal oli ta kõrgharidusega 22-aastane noormees ja ta läks vabatahtlikult sõjaväkke. Sõja ajal omistati talle Nõukogude armee leitnanti aukraad (jalavägi). 1942. aasta lõpus said sugulased temalt viimase kirja Moskva lähistelt. NSV Liidu kaitseministeeriumi keskarhiivi andmetel jäi terve polk, kus Arutjun teenis sõjas teadmata kadunuks.

Kuidas Surematu Polk mööda maailma käis >>

Bagdasar Avetisjan oli minu vanaema isa. Sõja alguses oli ta 33-aastane. Ta töötas Kirovakanis mööblitsehhi ülemana, elukutselt oli ta puusepp. Ta teenis samuti jalaväes ja oli Punaarmee seersant. Sõja käigus sai ta korduvalt haavata.

1944. aasta alguses kirjutas ta lähedastele, et sai laatsaretis terveks ning kavatseb pöörduda tagasi polku. Kaitseministeeriumi keskarhiivi andmetel jäi ta samal aastal teadmata kadunuks, pärast tervenemist ta polku siiski ei jõudnud.

Tema abikaasa Aksenia ja tütar Emma ehk minu vanaema käisid kuni 1946. aastani iga päev raudteejaamas ešelone vastu võtmas lootes seal oma lähedast kohata. Bagdasari naine ootas terve elu oma meest tagasi koju, kuid seda siiski ei juhtunud.

Minul oli õnn oma sugulast korra kohata unes. Ta pajatas mulle oma elust ja kinnitas veelkord, et lahkus elust 1944. aastal. Rohkem pole keegi Bagdasarist midagi kuulnud. Arvatavasti just sellepärast pakkus minu vanaema ulualust ja toitu Nõukogude armee ajateenijatele, kes tihtipeale sattusid tema maja juurde, kuna lähedal paiknes väeosa. Igas noores sõduris nägi ta oma kadunud isa. Kes teab…

Lõpetuseks soovin kõikidele eestimaalastele päikesepaistelist ja rahulikku taevast."

124
Tagid:
veteranid, Võidupäev, Suur Isamaasõda, Eesti, Tartu
Teema:
9. mai - Suure Võidu aastapäev (47)
Samal teemal
9. mai - Suure Võidu aastapäev
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega