Ümarlaud Sputnik Eesti pressikeskuses

Eesti ja Euroliit: kas otsus ühineda oli õige

104
(Uuendatud 14:57 09.05.2019)
Viisteist aastat tagasi toimus suurim laienemine Euroopa Liidu ajaloos, üheaegselt lisandus kümme riiki, nende hulgas ka Eesti. Seda, kas liit ka edukaks projektiks on osutunud, arutasid majandus- ja poliiteksperdid.

TALLINN, 9. mai — Sputnik, Ilona Ustinova. 9. mai eelõhtul tähistatava Euroopa päeval toimus Sputnik Eesti pressikeskuses ümarlauavestlus, mille käigus arutati Eesti Euroliiduga ühinemise plusse ja miinuseid.

В пресс-центре Sputnik Эстония  круглый стол на тему Что приобрела и что потеряла Эстония за 15 лет пребывания в составе Евросоюза
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ümarlauavestlus Sputnik Eesti pressikeskuses

Arutelus osalesid ajaloolane ja poliitik Igor Rosenfeld, majandusteaduste doktor Vladimir Vaingort ja ühiskonnategelane, ajakirjanik ning publitsist Rodion Denissov.

Kõik osalejad on kindlad, et Euroopa Liiduga ühinemine oli Eesti jaoks õige otsus. Kuigi Denissovi sõnul ei olnudki tol ajal muud valikut.

"Eesti lihtinimeste jaoks on eeliseid tõenäoliselt rohkem, kuid leidub ka puudusi," ütles Denissov.

Kadus võimalus sõltumatuteks otsusteks

Igor Rosenfeld peab üheks negatiivseks aspektiks asjaolu, et loovutades oma suveräänsuse Euroliidule, tehakse nüüd paljud otsused, mida Eesti ka iseseisvalt langetada võiks, Brüsselis.

Политолог Игорь Розенфельд
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ajaloolane ja poliitik Igor Rosenfeld

"Majanduse osas oli Eesti sunnitud paljustki loobuma. Esiteks, põllumajandusest, mis oli idaturule suunatud. Kuna Brüssel seda suunda ei soosinud, hakkas põllumajandussektor märkimisväärselt kärbuma ja saavutas oma miinimumi," tõi Rosenfeld näiteks.

Teiseks hakkas energiatootmine mitmete ELi nõuete tõttu Eestis sellisel määral vähenema, et nüüdseks käib jutt Narva elektrijaamade sulgemisest. Eesti on sunnitud ostma elektrienergiat teistelt Euroopa riikidelt, kuid kas riigi kaubandusbilanss seda välja veab, on kahtlane.

"Venemaa energia on odavam, kuid kas meil lubatakse seda osta?" küsis Rosenfeld.

Tema hinnangul kadus ka praktiliselt kogu tekstiilitööstus.

Politoloog väidab, et EL-iga liitumine oli vajalik, kuid samal ajal peaks Eesti ka oma huve aktiivselt kaitsma.

Lusikatäis mett

Vladimir Vaingort näitas konkreetselt, milline oli Eesti sisemajanduse kogutoodangu muutustekõver 1990.-2017. aastani.

Доктор экономических наук Владимир Вайнгорт наглядно демонстрирует экономические показатели Эстонии
© Sputnik / Вадим Анцупов
Milline oli Eesti sisemajanduse kogutoodangu muutustekõver 1990.-2017. aastani

Aastatel 1991-1992 täheldati olulist SKP langust, kuna NSVLi lammutamine viis peaaegu kogu Eesti tööstuse kokkuvarisemiseni. Kuid majanduse uus kasv algas küllaltki kiiresti, juba 1995. -1997. aastatel.

"Tööstuse taastamine toimus Lääne uute tehnoloogiate abil, ligipääsetavaks muutus Rootsi pankade finantsressurss, intressimäärad muutusid madalaiks. Tööstuse kasv sai hoo sisse 2005. aastal. Meie SKP on kasvanud 7 korda, 704% võrra," selgitas Vaingort.

Kuigi 2008–2009 puhkenud kriisi ajal vähenes Eesti SKP aastatel 25% võrra, täheldati peale seda riigis taas kiiret majanduskasvu.

Vaingorti sõnul on hoolimata asjaolust, et põllumajanduse osatähtsus Eesti majanduse struktuuris on 2%ni vähenenud ja hingitseb peamiselt tänu Euroopa subsideerimisele, on riigi teenindussektor ja IT-tehnoloogia valdkond oluliselt arenenud. Meditsiin ja haridus on samuti heal tasemel.

"Postindustriaalne majandus ei igatse taga põllumajandust ega tekstiilitööstust. Tegu on uut tüüpi majandusega. Tänu sellele püsib Eesti alati Euroliidu kõige arenenumate riikide hulgas," on Vaingort kindel.

On, mille üle vaielda

Infotehnoloogia valdkonnas ei olnud Rosenfeld ja Denissov majandusteadlasega kaugeltki nõus.

"Eesti ei ole muutunud riigiks, mis tarkvaratooteid ekspordib. Inimesed teevad palju tööd, kuid valdavalt on tegemist lääneriikide suurte ettevõtete osakondade või alltöövõtjatega. Vaja on riiklikku sekkumist, oma tööstus vajab toetamist," usub Rosenfeld.

Rodion Denissovi sõnul on IT-sektor Eestis mõnevõrra ülehinnatud. Mõned startupid on olnud vägagi edukad, kuid neid ei saa võrrelda Kagu-Aasia projektidega.

Общественный деятель, журналист, публицист Родион Денисов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ajakirjanik ning publitsist Rodion Denissov

"Mõningad asjad lähevad siin hästi, kuid see ei suuda kogu majandust kaasa tõmmata," järeldas Denissov.

Tema arvates on vaja turismivaldkonda aktiivsemalt arendada, eelkõige meelitada puhkajaid Venemaalt: laiendada Narva ja Ivangorodi vahelist silda, käivitada Tallinna ja Peterburi vahel kiirrong. Kuigi Eestis on üsna palju turiste, ei saa neid kunagi olema samapalju, kui Küprosel.

"Venemaaga suhtlemata on Eesti kohalikul turul raske midagi teha," ütles Denissov.

Selle seisukohaga nõustus ka Rosenfeld, kuigi ta ei ole kindel, kas EL heanaaberlike suhete arendamist lubab. "Pigem jääb peale seisukoht, et piirile on vaja püstitada "Hiina müür", märkis politoloog.

Uksed on spetsialistidele avatud, kuid kes neid Eestis asendab

Eestis on sageli kuulda kahetsust, et spetsialistid lahkuvad tööle teistesse Euroopa riikidesse, kus palgad kõrgemad. Vladimir Vaingort väidab, et selles ei ole midagi traagilist, vähemalt mitte selle pere jaoks, kelle laps kodumaalt lahkuda otsustab.

"Mis on halba selles, et Eesti Euroopa vaba tööturuga liitub?" ütles Vaingort. Tema arvates asendatakse kohalikud spetsialistid Ukraina või Süüria töötajate poolt.

Ta on kindel, et eestlaste asendamine ukrainlaste või süürlastega ei ole riigi jaoks kuigi meeldiv väljavaade. Põlisrahvas on oma rahvuse säilitamisest väga huvitatud.

"Seega lammutab spetsialistide lahkumise protsess rahvuslikku identiteeti. Seepärast näemegi "populistlike" meeleolude kasvu," vastas Rosenfeld.

Eestis on aktiivselt arenevaid valdkondi

Meditsiini- ja haridusvaldkonda jõudes nõustusid ümarlauas osalejad, et majanduslikust seisukohast on Eesti neis sektorites veel nõrgapoolne. Kuigi Vaingort näeb just seal riigi majanduse edasisele arengule parimaid väljavaateid.

Kui Iisraelis on Denissovi sõnul selline mõiste nagu "meditsiiniturism" hästi arenenud, seda mitte ainult teenuste tõttu, vaid ka tänu meditsiinitehnoloogia arendamise teaduslikule baasile, puudub Eestis selle tarvis rahastamisallikas.

"Loomulikult on meil Tartu Ülikooli Kliinikum, kus üht-teist arendatakse, kuid see ei ole võrreldav investeeringutega muudesse valdkondadesse. Kust seda raha ikka võtta", nendib Denissov.

Eesti kolme juhtiva partei uut koalitsioonilepingut kommenteerides märkis ta, et ainus allikas, millega arvestatakse, on riigiettevõtete erastamine. Tulevikus on võimalik ka laene saada, kuid need tuleb tagasi maksta.

"Ja mille arvelt? Kus on see reaalmajandus, kust me raha võtma hakkame?" küsib Denissov.

Ka kohaliku hariduse vallas näeb ta probleeme: "Me suudame suurepäraselt eesti filolooge koolitada, avaldada eesti rahvaloomingut, aga kuhu me seda eksportida kavatseme?"

Ta ei näe veel läbimurdelisi ideid, mille abil praegune koalitsioon Eestit edasi võiks viia.

Valitud on õige tee

Kokkuvõtteks märkis Vladimir Vaingort, et üldiselt oli Eesti ühinemine Euroliiduga õige otsus.

"Eestil tuli turgude osas palju muuta, sest EL on endiselt sotsiaalselt orienteeritud. Kuid Eesti on kõigele vaatamata demokraatlik riik ja demokraatia eripära on selles, et enamus võib vigu teha ja seejärel neid ka parandada," ütles Vaingort.

Доктор экономических наук Владимир Вайнгорт
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vladimir Vaingort, et üldiselt oli Eesti ühinemine Euroliiduga õige otsus

Ta on kindel, et tulevikus ei määra ühiskonna elu ja majanduse suundi mitte niivõrd parteide mõju, vaid inimesed ise.

Ümarlauakohtumise täielikku videosalvestust saab vaadata siit.

104
Tagid:
majandus, poliitika, ümarlaud, aastapäev, Euroopa päev, EL, Eesti
Samal teemal
Europarlamendi valimised - 2019
Neljapäeval heisatakse Eesti ja Euroopa Liidu lipud
Eesti tutvustas end Brüsselis oma keele, leiva ja lauluga
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega