Ümarlaud Sputnik Eesti pressikeskuses

Eesti ja Euroliit: kas otsus ühineda oli õige

89
(Uuendatud 14:57 09.05.2019)
Viisteist aastat tagasi toimus suurim laienemine Euroopa Liidu ajaloos, üheaegselt lisandus kümme riiki, nende hulgas ka Eesti. Seda, kas liit ka edukaks projektiks on osutunud, arutasid majandus- ja poliiteksperdid.

TALLINN, 9. mai — Sputnik, Ilona Ustinova. 9. mai eelõhtul tähistatava Euroopa päeval toimus Sputnik Eesti pressikeskuses ümarlauavestlus, mille käigus arutati Eesti Euroliiduga ühinemise plusse ja miinuseid.

В пресс-центре Sputnik Эстония  круглый стол на тему Что приобрела и что потеряла Эстония за 15 лет пребывания в составе Евросоюза
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ümarlauavestlus Sputnik Eesti pressikeskuses

Arutelus osalesid ajaloolane ja poliitik Igor Rosenfeld, majandusteaduste doktor Vladimir Vaingort ja ühiskonnategelane, ajakirjanik ning publitsist Rodion Denissov.

Kõik osalejad on kindlad, et Euroopa Liiduga ühinemine oli Eesti jaoks õige otsus. Kuigi Denissovi sõnul ei olnudki tol ajal muud valikut.

"Eesti lihtinimeste jaoks on eeliseid tõenäoliselt rohkem, kuid leidub ka puudusi," ütles Denissov.

Kadus võimalus sõltumatuteks otsusteks

Igor Rosenfeld peab üheks negatiivseks aspektiks asjaolu, et loovutades oma suveräänsuse Euroliidule, tehakse nüüd paljud otsused, mida Eesti ka iseseisvalt langetada võiks, Brüsselis.

Политолог Игорь Розенфельд
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ajaloolane ja poliitik Igor Rosenfeld

"Majanduse osas oli Eesti sunnitud paljustki loobuma. Esiteks, põllumajandusest, mis oli idaturule suunatud. Kuna Brüssel seda suunda ei soosinud, hakkas põllumajandussektor märkimisväärselt kärbuma ja saavutas oma miinimumi," tõi Rosenfeld näiteks.

Teiseks hakkas energiatootmine mitmete ELi nõuete tõttu Eestis sellisel määral vähenema, et nüüdseks käib jutt Narva elektrijaamade sulgemisest. Eesti on sunnitud ostma elektrienergiat teistelt Euroopa riikidelt, kuid kas riigi kaubandusbilanss seda välja veab, on kahtlane.

"Venemaa energia on odavam, kuid kas meil lubatakse seda osta?" küsis Rosenfeld.

Tema hinnangul kadus ka praktiliselt kogu tekstiilitööstus.

Politoloog väidab, et EL-iga liitumine oli vajalik, kuid samal ajal peaks Eesti ka oma huve aktiivselt kaitsma.

Lusikatäis mett

Vladimir Vaingort näitas konkreetselt, milline oli Eesti sisemajanduse kogutoodangu muutustekõver 1990.-2017. aastani.

Доктор экономических наук Владимир Вайнгорт наглядно демонстрирует экономические показатели Эстонии
© Sputnik / Вадим Анцупов
Milline oli Eesti sisemajanduse kogutoodangu muutustekõver 1990.-2017. aastani

Aastatel 1991-1992 täheldati olulist SKP langust, kuna NSVLi lammutamine viis peaaegu kogu Eesti tööstuse kokkuvarisemiseni. Kuid majanduse uus kasv algas küllaltki kiiresti, juba 1995. -1997. aastatel.

"Tööstuse taastamine toimus Lääne uute tehnoloogiate abil, ligipääsetavaks muutus Rootsi pankade finantsressurss, intressimäärad muutusid madalaiks. Tööstuse kasv sai hoo sisse 2005. aastal. Meie SKP on kasvanud 7 korda, 704% võrra," selgitas Vaingort.

Kuigi 2008–2009 puhkenud kriisi ajal vähenes Eesti SKP aastatel 25% võrra, täheldati peale seda riigis taas kiiret majanduskasvu.

Vaingorti sõnul on hoolimata asjaolust, et põllumajanduse osatähtsus Eesti majanduse struktuuris on 2%ni vähenenud ja hingitseb peamiselt tänu Euroopa subsideerimisele, on riigi teenindussektor ja IT-tehnoloogia valdkond oluliselt arenenud. Meditsiin ja haridus on samuti heal tasemel.

"Postindustriaalne majandus ei igatse taga põllumajandust ega tekstiilitööstust. Tegu on uut tüüpi majandusega. Tänu sellele püsib Eesti alati Euroliidu kõige arenenumate riikide hulgas," on Vaingort kindel.

On, mille üle vaielda

Infotehnoloogia valdkonnas ei olnud Rosenfeld ja Denissov majandusteadlasega kaugeltki nõus.

"Eesti ei ole muutunud riigiks, mis tarkvaratooteid ekspordib. Inimesed teevad palju tööd, kuid valdavalt on tegemist lääneriikide suurte ettevõtete osakondade või alltöövõtjatega. Vaja on riiklikku sekkumist, oma tööstus vajab toetamist," usub Rosenfeld.

Rodion Denissovi sõnul on IT-sektor Eestis mõnevõrra ülehinnatud. Mõned startupid on olnud vägagi edukad, kuid neid ei saa võrrelda Kagu-Aasia projektidega.

Общественный деятель, журналист, публицист Родион Денисов
© Sputnik / Вадим Анцупов
Ajakirjanik ning publitsist Rodion Denissov

"Mõningad asjad lähevad siin hästi, kuid see ei suuda kogu majandust kaasa tõmmata," järeldas Denissov.

Tema arvates on vaja turismivaldkonda aktiivsemalt arendada, eelkõige meelitada puhkajaid Venemaalt: laiendada Narva ja Ivangorodi vahelist silda, käivitada Tallinna ja Peterburi vahel kiirrong. Kuigi Eestis on üsna palju turiste, ei saa neid kunagi olema samapalju, kui Küprosel.

"Venemaaga suhtlemata on Eesti kohalikul turul raske midagi teha," ütles Denissov.

Selle seisukohaga nõustus ka Rosenfeld, kuigi ta ei ole kindel, kas EL heanaaberlike suhete arendamist lubab. "Pigem jääb peale seisukoht, et piirile on vaja püstitada "Hiina müür", märkis politoloog.

Uksed on spetsialistidele avatud, kuid kes neid Eestis asendab

Eestis on sageli kuulda kahetsust, et spetsialistid lahkuvad tööle teistesse Euroopa riikidesse, kus palgad kõrgemad. Vladimir Vaingort väidab, et selles ei ole midagi traagilist, vähemalt mitte selle pere jaoks, kelle laps kodumaalt lahkuda otsustab.

"Mis on halba selles, et Eesti Euroopa vaba tööturuga liitub?" ütles Vaingort. Tema arvates asendatakse kohalikud spetsialistid Ukraina või Süüria töötajate poolt.

Ta on kindel, et eestlaste asendamine ukrainlaste või süürlastega ei ole riigi jaoks kuigi meeldiv väljavaade. Põlisrahvas on oma rahvuse säilitamisest väga huvitatud.

"Seega lammutab spetsialistide lahkumise protsess rahvuslikku identiteeti. Seepärast näemegi "populistlike" meeleolude kasvu," vastas Rosenfeld.

Eestis on aktiivselt arenevaid valdkondi

Meditsiini- ja haridusvaldkonda jõudes nõustusid ümarlauas osalejad, et majanduslikust seisukohast on Eesti neis sektorites veel nõrgapoolne. Kuigi Vaingort näeb just seal riigi majanduse edasisele arengule parimaid väljavaateid.

Kui Iisraelis on Denissovi sõnul selline mõiste nagu "meditsiiniturism" hästi arenenud, seda mitte ainult teenuste tõttu, vaid ka tänu meditsiinitehnoloogia arendamise teaduslikule baasile, puudub Eestis selle tarvis rahastamisallikas.

"Loomulikult on meil Tartu Ülikooli Kliinikum, kus üht-teist arendatakse, kuid see ei ole võrreldav investeeringutega muudesse valdkondadesse. Kust seda raha ikka võtta", nendib Denissov.

Eesti kolme juhtiva partei uut koalitsioonilepingut kommenteerides märkis ta, et ainus allikas, millega arvestatakse, on riigiettevõtete erastamine. Tulevikus on võimalik ka laene saada, kuid need tuleb tagasi maksta.

"Ja mille arvelt? Kus on see reaalmajandus, kust me raha võtma hakkame?" küsib Denissov.

Ka kohaliku hariduse vallas näeb ta probleeme: "Me suudame suurepäraselt eesti filolooge koolitada, avaldada eesti rahvaloomingut, aga kuhu me seda eksportida kavatseme?"

Ta ei näe veel läbimurdelisi ideid, mille abil praegune koalitsioon Eestit edasi võiks viia.

Valitud on õige tee

Kokkuvõtteks märkis Vladimir Vaingort, et üldiselt oli Eesti ühinemine Euroliiduga õige otsus.

"Eestil tuli turgude osas palju muuta, sest EL on endiselt sotsiaalselt orienteeritud. Kuid Eesti on kõigele vaatamata demokraatlik riik ja demokraatia eripära on selles, et enamus võib vigu teha ja seejärel neid ka parandada," ütles Vaingort.

Доктор экономических наук Владимир Вайнгорт
© Sputnik / Вадим Анцупов
Vladimir Vaingort, et üldiselt oli Eesti ühinemine Euroliiduga õige otsus

Ta on kindel, et tulevikus ei määra ühiskonna elu ja majanduse suundi mitte niivõrd parteide mõju, vaid inimesed ise.

Ümarlauakohtumise täielikku videosalvestust saab vaadata siit.

89
Tagid:
majandus, poliitika, ümarlaud, aastapäev, Euroopa päev, EL, Eesti
Samal teemal
Europarlamendi valimised - 2019
Neljapäeval heisatakse Eesti ja Euroopa Liidu lipud
Eesti tutvustas end Brüsselis oma keele, leiva ja lauluga