Päästjad. Illustreeriv foto

Päästeamet kogus sadamatest hulgaliselt aegunud merepürotehnikat

54
(Uuendatud 13:20 08.05.2019)
Inimesi, kes oma aegunud merepürotehnika Päästeametile loovutasid, oli vähe, kuid toodi aegunud tooteid siiski märkimisväärselt palju.

TALLINN, 8. mai — Sputnik. Päästeamet kogus kolmel aktsioonipäeval Põhja ja Lääne regioonide sadamatest kokku 185 signaalraketti, 180 säratuld, 12 suitsusignaali ning 13 liiniheitelaengut, teatas ameti pressiteenistus.

"Olime kolmel päeval väljas viies sadamas, kus arvasime olevat kõige rohkem meresõidukeid, millel on merepürotehnika kandmise kohustus. Tegime sellist kogumisaktsiooni esmakordselt ega osanud ette aimata, et kas meile üldse midagi tuuakse. Tulemus aga kinnitab meie eelaimdust, et aegunud merepürotehnika on laevaomanike jaoks probleem, sest neid pole kuhugi panna," selgitas Põhja-Eesti pommigrupi juht Raido Taalmann.

Ta nentis, et vaatamata sellele, et inimesi, kes oma aegunud merepürotehnika Päästeametile loovutasid, oli vähe, toodi aegunud tooteid siiski märkimisväärselt palju.

Mai on mereohutuskuu>>

Kõige vanemad raketid, mis kokku koguti, olid aastatest 1968 ja 1975.

Aegunud pürotehnika võib kasutamisel käituda ettearvamatult ja olla seetõttu ohtlik nii kasutajale kui ka ümbrusele.

"Heal juhul nad ei sütti üldse, aga halvemal juhul plahvatavad valel ajal, lendavad liiga madalale või vales suunas. Seetõttu on mõistlikum aegunud tooteid mitte kasutada, sest kindlust, et need töötavad ka reaalses ohuolukorras, ei ole," selgitas Taalmann.

Signaalrakettide ilutulestikuna kasutamine on keelatud ja selle laastavaid tagajärgi said kõik näha aastavahetusel, mil signaalraketist süttis Nurmiko aiandi kasvuhoone ning hävis ühe perefirma elutöö.

Veeteede Amet sai uue mõõdistuslaeva Kaja.
© Sputnik / Елена Черышева

Avatud kalasadamate päeva külastas 28 000 kalasõpra>>

Nii ilutulestiku kui ka signaalrakettide temperatuur tõuseb kuni 2000 kraadini, kuid erinevus on selles, et ilutulestikuraketid põlevad ainult kuni kolm sekundit, signaalraketid 15–45 sekundit.

Lisaks on signaalrakettide kest metallist, mis tähendab, et kui seda kuumutab 2000-kraadine leek, võib see maapinnale jõudes olla ülikõrge temperatuuriga ning süüdata maastiku või metsa.

Pürotehnika, nii nagu igasugune lõhkematerjal, on mõeldud kasutamiseks kindlates tingimustes ja ohutusreegleid järgides. Laeva ohutusvarustuses kasutatava punase signaalraketi ja muu sarnase värvusega raketi kasutamine merel ja rannikul ohuolukorrata on keelatud.

Mai on mereohutuskuu

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Veeteede Amet ja Päästeamet tähistavad navigatsioonihooaja algust mereohutuskuuga.

Maikuu jooksul toimub üle Eesti mitmeid mereteemalisi üritusi ja avatud uste päevi, mille käigus tutvustavad ametnikud oma igapäevatööd ja varustust ning räägivad ohutust meresõidust, teatas Veeteede Ameti pressiteenistus.

Pirita jahisadam
© Sputnik / Глеб Нечволодов

PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla sõnul on mereohutuskuu hea viis navigatsioonihooaeg sisse juhatada.

Riik tahab laevad Eesti lipu alla meelitada>>

"Suvekuud on merepäästjatele väga töised, kuid eesmärk on siiski õnnetusi ennetada. Mereohutuskuu raames tahamegi inimestele meelde tuletada ohutu meresõidu põhitõed. Üritustel näitame, kuidas päästevarustust õigesti kasutada, räägime, mida silmas pidada veealuste hooajaks ettevalmistamisel ning jagame kasulikku infot ja näpunäiteid, kuidas käituda, kui ikkagi peaks hätta sattuma," sõnas Kohtla ning lisas, et üritustele on oodatud kõik huvilised, aga eriti need, kellel on ohutusalaseid küsimusi.

Mullu populaarseimad väikesadamad olid Naissaare ning Vanasadama Jahisadam>>

Veeteede Ameti väike- ja siseveelaevade osakonna juht Andres Kõnd ütles, et väikelaevajuhtide teadlikkus ja vastutustunne mereohutuse vallas läheb iga aastaga üha paremaks, kuid enne igat navigatsioonihooaja algust on vajalik üle korrata põhitõed.

"Paneme kõikidele väikelaevajuhtidele ja veeliiklejatele südamele, et enne veekogule minekut tuleb veenduda paadi ja varustuse korrasolekus, jälgida ilmaolusid ning hinnata realistlikult oma oskusi ja teadmisi, seilata selge peaga ja vajadusel kanda päästevesti," loetles Kõnd.

Lisaks tuleb tähele panna teisi veeliiklejaid ja nendega arvestada, hoida keskkonda ning veenduda, et väikelaevas oleks alati kaasas toimiv sidevahend.

"Meile kõigile meeldib merel käia, aga peame meeles pidama seda, et meri pole inimesele loomulik keskkond, mistõttu ohutuse tagamiseks ning meremõnude täielikuks nautimiseks tuleb arvestada eelmainitud nüanssidega," lisas ta.

54
Tagid:
Päästeamet, sadam, pürotehnika, Veeteede amet
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega