Teeme ära Tallinna Botaanikaaias

Teeme Ära talgupäevast võttis osa vähemalt 44 064 inimest

58
(Uuendatud 20:26 04.05.2019)
Laupäeval, 4. mail olid üle Eesti Teeme Ära talgupäeva talgud, millest võttis osa üle 44 000 inimese.

TALLINN, 4. mai — Sputnik. Talgupäeva eestvedaja Tarmo Tüür ütles ERR-ile, et kella 18 seisuga oli talgupäeval osalejate arv 44 046. Kokku korraldati üle Eesti 2051 talgut, teatas Talgupäeva pressiteenistus.

Absoluutarvudes oli kõige enam talgulisi Harjumaal - 14 000.

Alati ei pea kellegi teise tagant koristama, vaid vaata kõigepealt enda ümber. Korrasta oma kodu – pese puhtaks aknad, võta tolm, vaata, et suitsuandur oleks töökorras. Kontrolli üle küttekolded ja lisa kalendrisse meeldetuletus korstnapühkijale helistamiseks või elektritööde spetsialisti kutsumiseks, jagas soovitusi Päästeamet.

Hoovid ja kodu ümbrus

Ülemaailmsel koristuspäeval ei pea minema kuhugi kaugele, vaid piisab sellest, kui sa oma koduümbruse puhtaks teed, seisab Päästeameti kodulehel. Saab korralda koos pere ja sõpradega üks tore talgupäev värskes õhus.

Keskkonnaamet koristas riigimaalt tänavu üle 150 tonni jäätmeid>>

Lehti ja oksi lõkkes põletades peab jälgima kohaliku omavalitsuse nõudeid ning pidama meeles lõkke tegemise ohutusjuhiseid.

Keldrid ja garaažid

Koristamise käigus leitud vanu rehve, õlisid, värve, lakke, liime, väetiseid, mürke (rotimürk), atsetooni, elavhõbedat, torupuhastusvahendeid või muid ohtlikke ja tundmatuid kemikaale ei tohi tavaprügikasti visata, vaid need tuleb viia kohalikku jäätmejaama või kogumispunkti.

Teeme ära! talgupäevast võttis osa üle 50 000 inimese, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kokkukorjatud või leitud ohtlikud jäätmed tuleb panna suletavasse anumasse või paksema kilekoti sisse koos pakendiga. Kindlasti ei tohi ohtlikke jäätmeid viia metsa alla või loodusesse. Lähimad jäätmejaamad ja kogumispunktid saab leida veebist.

Trepikojad

Peab vaatama, et kortermajas asuvad koridorid ja väljapääsud oleks kergesti läbitavad ja põlevmaterjalidest puhtad. Trepikodades ei hoiustata lapsevankreid, jalgrattaid, potililli ega muud vaba liikumist takistavat kraami.

Teeme ära!
© Sputnik / Вадим Анцупов

Maailmakoristuse algataja: keskkonnahoiu uus tegelikkus lähtub Eestist>>

Peab mõtlema selle peale, et kui inimesed peaksid majast kiiresti väljuma, kas uksed ja aknad avanevad nii nagu vaja.

Kasutuseta seisvad ja mahajäetud hooned

Eestis on väga palju kasutuseta seisvaid hooneid. Kui üks neist kuulub sulle, siis ole hea ja mine vaata oma valdused üle – sule sissepääsud, niida muru, riisu lehed, paranda katus, kutsub Päästeamet.

Katteta kaevud

Kui kaevu kivi- või puitkonstruktsioonid on lagunenud, võivad need tõsise õnnetuse põhjustada. Päästjad kutsuvad kõiki talgupäevast osavõtjaid üles teatama kaanteta kaevudest ja teistest ohtlikest rajatistest päästeala infotelefonile 1524 või märkima selle asukoha veebilehel.

Mugavaks teavituste saatmiseks on olemas mobiilirakendus nii Androidi, iOSi kui Windows Phone jaoks.

Märgi kaardil probleemne asukoht ja lisa lühike selgitus, tee probleemsest kohast ka foto ning lisa see teatele, selgitab Päästeamet. Rakendus edastab teate vastavalt määratud koordinaatidele kohalikule omavalitsusele või Maanteeametile.

Sinu oma inimesed

Kui oled oma maja, keldri, garaaži, aia või hoovi korda teinud, siis ole hea ja ulata abikäsi ka oma lähedastele – näiteks külasta vanemaid või vanavanemaid ning aita ka nende elukeskkond ohutumaks muuta, kutsuvad päästjad. Lisaks võid ka surnuaialt läbi põigata, kindlasti on kevade saabudes seal nii mõndagi korrastada.

Elron toetab Teeme Ära talgulisi soodsama rongisõiduga
© Sputnik / Вадим Анцупов

Päästeamet jagab näpunäiteid talgupäevaks>>

Teeme Ära on kasvanud Eesti suurimaks ja mõjukaimaks rahvusvaheliseks liikumiseks. Teeme Ära SA on üks ÜRO Keskkonnaprogrammi akrediteeritud partnerist. 2017. aastal pälvis Teeme Ära Euroopa Parlamendi Euroopa Kodaniku auhinna.

Samas pole Teeme Ära kunagi tähendanud üksnes prügi koristamist. Sihiks on maailmakogukonna ühendamine, teadlikkuse tõstmine ja tõelise muutuse elluviimine, et saavutada puhas ja terve planeet, mis on kingitus meile kõigile.

58
Tagid:
prügi, Päästeamet, talgud, Teeme ära
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega