Talgupäev - võimalus heita pilk enda ümber, illustreeriv foto

Päästeamet jagab näpunäiteid talgupäevaks

55
(Uuendatud 12:51 03.05.2019)
Laupäeval toimuv Teeme Ära talgupäev on ideaalne võimalus heita pilk enda ümber ning luua ohutum elukeskkond iseendale ja oma lähedastele. Päästeamet pakub välja 8 näpunäidet, mida koristuspäeval päriselt ära teha.

TALLINN, 3. mai — Sputnik. Alati ei pea kellegi teise tagant koristama, vaid vaata kõigepealt enda ümber. Korrasta oma kodu – pese puhtaks aknad, võta tolm, vaata, et suitsuandur oleks töökorras. Kontrolli üle küttekolded ja lisa kalendrisse meeldetuletus korstnapühkijale helistamiseks või elektritööde spetsialisti kutsumiseks, jagab soovitusi Päästeamet

Hoovid ja kodu ümbrus

Ülemaailmsel koristuspäeval ei pea minema kuhugi kaugele, vaid piisab sellest, kui sa oma koduümbruse puhtaks teed, seisab Päästeameti kodulehel. Saab korralda koos pere ja sõpradega üks tore talgupäev värskes õhus. Lehti ja oksi lõkkes põletades peab jälgima kohaliku omavalitsuse nõudeid ning pidama meeles lõkke tegemise ohutusjuhiseid.

Elron toetab Teeme Ära talgulisi soodsama rongisõiduga
© Sputnik / Вадим Анцупов

Keldrid ja garaažid

Koristamise käigus leitud vanu rehve, õlisid, värve, lakke, liime, väetiseid, mürke (rotimürk), atsetooni, elavhõbedat, torupuhastusvahendeid või muid ohtlikke ja tundmatuid kemikaale ei tohi tavaprügikasti visata, vaid need tuleb viia kohalikku jäätmejaama või kogumispunkti.

Kokkukorjatud või leitud ohtlikud jäätmed tuleb panna suletavasse anumasse või paksema kilekoti sisse koos pakendiga. Kindlasti ei tohi ohtlikke jäätmeid viia metsa alla või loodusesse. Lähimad jäätmejaamad ja kogumispunktid saab leida veebist

Trepikojad

Peab vaatama, et kortermajas asuvad koridorid ja väljapääsud oleks kergesti läbitavad ja põlevmaterjalidest puhtad. Trepikodades ei hoiustata lapsevankreid, jalgrattaid, potililli ega muud vaba liikumist takistavat kraami. Peab mõtlema selle peale, et kui inimesed peaksid majast kiiresti väljuma, kas uksed ja aknad avanevad nii nagu vaja.

Kasutuseta seisvad ja mahajäetud hooned

Eestis on väga palju kasutuseta seisvaid hooneid. Kui üks neist kuulub sulle, siis ole hea ja mine vaata oma valdused üle – sule sissepääsud, niida muru, riisu lehed, paranda katus, kutsub Päästeamet.

Katteta kaevud

Kui kaevu kivi- või puitkonstruktsioonid on lagunenud, võivad need tõsise õnnetuse põhjustada. Päästjad kutsuvad kõiki talgupäevast osavõtjaid üles teatama kaanteta kaevudest ja teistest ohtlikest rajatistest päästeala infotelefonile 1524 või märkima selle asukoha veebilehel. Mugavaks teavituste saatmiseks on olemas mobiilirakendus nii Androidi, iOSi kui Windows Phone jaoks.

Märgi kaardil probleemne asukoht ja lisa lühike selgitus, tee probleemsest kohast ka foto ning lisa see teatele, selgitab Päästeamet. Rakendus edastab teate vastavalt määratud koordinaatidele kohalikule omavalitsusele või Maanteeametile.

Sinu oma inimesed

Kui oled oma maja, keldri, garaaži, aia või hoovi korda teinud, siis ole hea ja ulata abikäsi ka oma lähedastele – näiteks külasta vanemaid või vanavanemaid ning aita ka nende elukeskkond ohutumaks muuta, kutsuvad päästjad. Lisaks võid ka surnuaialt läbi põigata, kindlasti on kevade saabudes seal nii mõndagi korrastada.

Kui leiad koristustööde käigus lõhkekeha, tuleb helistada hädaabi numbrile 112. Seda ka siis, kui te ei ole kindel, kas tegu võib olla lõhkekehaga, aga kahtlus on. Kahtlast eset ei tohi liigutada ega kaasa võtta. Hoiatage läheduses viibivaid inimesi ja ärge laske kedagi leitud eseme lähedusse. Helistage häirekeskuse numbril 112 ja täitke sealt saadud juhiseid.

Alates 27. aprillist kuni 5. maini saavad kõik Teeme Ära talgulised, kes sõidavad 5-liikmelise või suurema seltskonnaga, nautida poole hinnaga rongisõitu - Elron toetab niiviisi Teeme Ära talgulisi. Rongisõidu soodustuse saamiseks tuleb Teeme Ära talgulistel eelnevalt oma reisisoovist märku anda.

Teeme ära!
© Sputnik / Вадим Анцупов

Teeme Ära! Maailmakoristus on Eestist alguse saanud kodanikualgatuslik massiliikumine, mis sündis 2008. aastal Eestis, kui 50 000 inimest tulid kokku ühise eesmärgiga puhastada terve riik prügist kõigest viie tunniga.

Teeme Ära on kasvanud Eesti suurimaks ja mõjukaimaks rahvusvaheliseks liikumiseks. Teeme Ära SA on üks ÜRO Keskkonnaprogrammi akrediteeritud partnerist. 2017. aastal pälvis Teeme Ära Euroopa Parlamendi Euroopa Kodaniku auhinna.

Samas pole Teeme Ära kunagi tähendanud üksnes prügi koristamist. Sihiks on maailmakogukonna ühendamine, teadlikkuse tõstmine ja tõelise muutuse elluviimine, et saavutada puhas ja terve planeet, mis on kingitus meile kõigile.

55
Tagid:
Päästeamet, talgud, ühiskond, Teeme ära
Samal teemal
"Teeme ära!" talgupäevast võttis osa üle 50 000 inimese
"Teeme Ära!" talgupäevale on registreerunud juba ligi tuhat talgut
Tallinnas ja Maardus toimub süstalde korjamise talgupäev
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega