Международные военные учения Kevadtorm в Эстонии

"Tormi"-hoiatus: Eestis algasid NATO suurõppused

121
(Uuendatud 13:50 30.04.2019)
Õppuste legendiga allianss end isegi eriti ei vaeva. Milleks pead murda, kui on niigi selge, et lahinguülesanne on lihtsalt kokku tulla ja muskleid lõdvestada, arutleb raadio Sputnik vaatleja Mihhail Šeinkman.

Eesti musklid on Venemaa sepitsuste ootustest praegu väga pinges. Kaitseväe peastaap teatas, et Eestis algavad NATO õppused "Kevadtorm 2019". Sõjandusekspert Aleksei Podberjozkin ütles raadios Sputnik, et see Balti Vabariik on alliansi prioriteet.

Kõige tähtsam on maja sisekliima. Eestis teevad täna ilma inimesed - võõrad ja relvastatud. Seetõttu on Eestis ilm "tormine". Ja loodusega pole sellel mingit pistmist.

Neil, kes on liiga palju võtnud kisub ikka "tormiseks". Eesti kohta käib see samuti, sest kuidas mahub nii väikesesse riiki 9000 sõjaväelast? Ei võetud mitte ainult liiga palju, vaid ka segamini. Kokteili 13 riigist - kakssada tanki ja soomukit, peamiselt Suurbritanniast ja Prantsusmaalt. "Poleeriti" veel üle sajaviiekümne sõjaväeautoga.

Ja et varem alustanutele järele jõuda, võeti veel Saksamaa hävitajaid, Poola ründelennukeid, Briti "Apache" ja Ameerika "Pave Hawk"i ründekoptereid. Kogu see kaadervärk mahub kokku kahte sõnasse - "Kevadtorm 2019", mis on suurimad, aga NATOl Venemaa piiride läheduses teistsuguseid sõjalisi õppusi polegi.

Spioone pole vajagi: Eesti sõjaväelaste salajased kired said avalikeks >>

Õppuste legendiga allianss end enam eriti ei vaevagi. Milleks muretseda, kui on niigi selge, et peamine lahinguülesanne on kokku tulla ja muskleid näidata. Pigem siiski üksteise nähes, aga ekshibitsionistidele (enesepaljastaja – toim.) ongi see kõige tähtsam.

Muudmoodi neid lihaspingeid leevendada ei saa. Venemaa riugaste intensiivsest ootustest on nad aga väga pinges tõesti. Nüüd saab siis kaks-kolm nädalat "võitluskunsti" harrastada ja end mehaaniliselt ärritades rahuldada. Selles mõttes, et võib suitsugi teha.

Ühendkuningriik on Eesti NATOs, nagu öeldakse, oma šefluse alla võtnud. Siit ka "šeflusabi". Nii et, kallis maarahvas, võtke aga abi vastu. Majapidamises kulub kõik ära. Isegi kui see kraam millekski muuks enam ei kõlba.

Küllap tuleb ka kulusid kanda. Õppuse tingimused on endastmõistetavalt lahinguoludele lähedased. Seepärast lubati juba ette võimalikud kahjud tsiviilelanikkonnale kompenseerida. Ja õige kah. Kahjud on vältimatud. 

Kes ei usu, uurigu naabritelt Lätis. Seal langes mürsk otse rohtaeda, tihedalt asustatud tallu, muide. Õnneks läks. Kuigi oleks võinud nii juhtuda, et kahju polekski olnud kellelegi hüvitada.

Seepärast hoiataski kohalik väepealik Martin Herem, et teedel, metsades ja põldudel on mõningasi kahjustusi karta. See tähendab, et kõik, mis tanki alla jääb, saab kannatada. Kusagil öeldi, et "kerime traattõkked lahti", kellelegi otse ei öelnud, aga mõeldi – keerame kaela kahekorra, kui see peaks kaitsetegevust tõenäolise vastase eest segama hakkama. Ah, Herem nendega.

Spioone pole vajagi: Eesti sõjaväelaste salajased kired said avalikeks >>

Riik on kompaktne – ega siin eriti laiutada polegi võimalik. Nii et ärge pange pahaks, tõmmake veidi koomale, sest "torm" on ikkagi loodusnähtus. Midagi halba justkui ei ennustata, kuid prognoosid pole ka eriti lohutavad. Iga päev teatatakse, et naabrusest võib midagi kohutavat tulla. Kuigi kõige ohtlikum front, mis Venemaalt siis tulla võib, on ilmastikufront.

Loomulikult on meil (Venemaal – toim.) "Smertšid" (v.k. keeristorm, Vene reaktiivsuurtükk - toim.) koos "Uraganide", "Taifunide" ja "Gradidega" (Venemaa eri tüüpi ilmastikunähtuste nimelised suurtükiväerelvad – toim.) aga neid ei lähe vajagi, sest Eestis "tormab" ilma nendetagi kenasti. Kusjuures just vastavalt nende loomusele.

Õppused algasid 29. aprillil, kuid nende aktiivne faas alles 2. mail. Võiks arvata, milleks viivitada, kui Venemaa, nagu nad korrutada armastavad, suudab Eesti ühe päevaga vallutada? Selles aga Eesti sõjakavalus seisnebki, et häiret anda ja siis tegutsema hakata. See tähendab, peitu minna.

Venelased tulevad kohale aga kedagi polegi. Vaatavad igavusest ringi ja lähevad minema. Päevakese siia, teise tagasi ja ongi kõik - Eesti on jälle vaba! Veel üks päev kulub tähistamiseks. Ja alles siis kisub "tormiseks".

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

121
Tagid:
Kevadtorm, Eesti, Ühendkuningriik, õppused, NATO
Teema:
Õppused (112)
Samal teemal
Ekspert: Suurbritannia helikopterid Eestis tähendavad demonstratiivset provokatsiooni