Esmaspäeval, 29. aprillil algas kolm nädalat kestev kaitseväe õppus Kevadtorm

Kevadtormile saabusid esimesed reservväelased

76
(Uuendatud 09:43 30.04.2019)
Esmaspäeval, 29. aprillil algas kolm nädalat kestev kaitseväe õppus Kevadtorm, millest võtab osa üle 9000 inimese ligikaudu 13 riigist.

TALLINN, 30. aprill — Sputnik. Esmaspäeva, 29. aprillil saabusid Kevadtormile esimesed reservväelased, kellele on juba jagatud individuaalvarustus, relvad ja tehnika. Päeva jooksul saavutasid üksused ka lahinguvalmiduse ja suundusid maastikule, teatas kaitseväe peastaap.

"Meeldiv on näha, et reservväelased tulid kutse peale kohale. Kompanii on saavutanud oma lahinguvalmiduse tänu üle 90-protsendisele osalusele," ütles pioneeripataljoni staabi- ja tagalakompanii ülem leitnant Sven Pruel. "Oleme valmis jätkama formeerimisjärgse väljaõppega ja võimaldama 1. jalaväebrigaadile takistustest läbipääsu."

Kevadtormi esimestel päevadel formeeritakse peamiselt 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni, õhutõrjepataljoni ning staabi- ja sidekompanii reservväelasi ning mitmeid üksuseid 2. jalaväebrigaadist.

"Paar aastat tagasi olin ajateenistuses. Nüüd kutsuti mind välja, see on minu esimene õppekogunemine. Tahan võtta kõigest sellest osa, et kaitsta enda riiki," ütles pioneeripataljoni reservväelane reamees Mihhail Kukli.

Prantsuse palgasõdurid Eestis, illustreeriv foto
© Estonian Defence Forces http://pildid.mil.ee/

Esmaspäeval, 29. aprillil algas kolm nädalat kestev kaitseväe õppus Kevadtorm, millest võtab osa üle 9000 inimese ligikaudu 13 riigist, vahendas Sputnik Eesti.

Kevadtormiks tärkab Eestis sadakond liitlaste soomukit ja tanki>>

"Tõenäoliselt hakkame väiksemaid teid lõhkuma, oleme seda igal aastal teinud, kuigi üritame seda vältida," rääkis kaitseväe juhataja Martin Herem Eesti Televisooni hommikuprogrammis "Terevisioon".

Ta ütles, et kaitsevägi on kahju saanud teed hiljem ise remontinud või selle kinni maksnud.

"Kui keegi näeb mingeid kahjustusi, siis tuleb meile öelda. Kui me ise näeme siis märgistame ja võtame alati omanikega ühendust."

Heremi sõnul peab tänama maaomanike, kes kaitseväele õppuse läbiviimiseks on oma alasid võimaldanud.

Tänavu 16. korda peetaval Kevadtormil osaleb üle 9000 kaitseväelase. Õppusesse panustavad nii maavägi, õhuvägi kui merevägi. Kaasatud on 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus ning teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused.

Kevadtormil osalevad ka NATO lahingugrupi ning õppuste ajaks Eestisse saabuvad liitlas- ja partnerriikide kaitseväelased.

29. aprillist kuni 17. maini kestva kaitseväe õppuse Kevadtorm 2019 põhiraskus langeb eelkõige Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnale, kuid puudutab ka Harju- ja Jõgeva maakondi. Õppuse põhitegevus toimub Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi, Toila, Vinni ja Viru-Nigula valla ning Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linna territooriumitel.

NATO idarindel

NATO 2016. aasta tippkohtumisel Varssavis otsustas allianss paigutada Lätisse, Leedusse, Eestisse ja Poolasse nende riikide palvel rotatsiooni alusel paljurahvuselised pataljonid, vahendas Sputnik Eesti.

Viimastel aastatel seisab Venemaa silmitsi allianssi enneolematu tegevusega oma piiride lähedal. NATO nimetab seda "Venemaa agressiooni tõkestamiseks".

Samal ajal rõhutab Kreml, et Moskva ei ohusta teisi riike, kuid ei jäta vastamata meetmetele, mis on tema huvidele ohtlikud.

USA panustab pigem Eesti partisanidele kui Venemaa opositsioonile>>

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu on märkinud, et Poola ja Baltimaade hüsteeria taustal on NATO vägede arvukus Venemaa piiride ääres kasvanud seitsmekordseks.

Venemaa ja NATO lõpetasid koostöö nii tsiviil- kui ka sõjalistes valdkondades, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti asevälisminister Alexander Gruško antud intervjuud.

NATO idarindel>>

"NATO ise loobus suhetes Venemaaga positiivsest tegevuskavast. Seda ei eksisteeri. Ja seni pole ka märke selle kohta, et NATO teaks, kuidas tekitatud ummikseisust välja tulla," ütles ta.

76
Tagid:
NATO, liitlased, kaitsevägi, Kevadtorm
Teema:
NATO idarindel (273)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega