Kestab registreerumine Tallinna päeva ettetülusele, illustreeriv foto

Pealinna Harju tänavast saab eesti keele tänav

68
(Uuendatud 14:37 25.04.2019)
Traditsioonilisele Tallinna päeva etteütlusele eelnevad sel aastal ettevalmistavad tunnid, kus kõik huvilised saavad Tallinna Ülikooli lektorite kaasabil oma õigekirjaalaseid teadmisi värskendada.

TALLINN, 25. aprill — Sputnik. Kestab registreerumine traditsioonilisele Tallinna päeva etteütlusele, mis toimub 15. mail kell 13 Vabaduse väljakul, teatas Tallinna linnavalitsus. Pealinn saab üheks päevaks ka uue tänava – Harju tänavast saab eesti keele tänav.

Etteütluse teksti kannavad Tallinna päeval ette hiljuti järjekordse maailmameistri tiitli võitnud Kelly Sildaru ja muusik Reket. Etteütluse tarvis toimub ka kolm ettevalmistavat tundi, millest järgmine on 2. mail. 

"Soovime, et Tallinna avalik ruum muutuks justkui üheks suureks eesti keele õpikuks," sõnas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. "Tallinna Päeva etteütlusel osalemine annab meile kõigile võimaluse näidata lugupidamist eesti keele vastu."

Linnapea sõnul saavad linnaelanikud lisaks populaarsele etteütlusele osaleda veel mitmetel huvitavatel ja harivatel üritustel nagu eesti keele töötubades, seminaridel jne. "Enne etteütlust korraldab linn tänavu huvilistele ka eesti keele tunde", lisas Kõlvart.

"Totalnõi diktant" Tallinnas >>

Tallinna päeva etteütluse ettevalmistatavad tunnid toimuvad Gustav Adolfi Gümnaasiumi Kotzebue majas (Vana-Kalamaja 9) 2. ja 9. mail ning algavad kell 18. Ettevalmistustundides osalemiseks on vajalik registreerumine.

Mihhail Kõlvart
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tundide teemad on: 2. mai – "Üks koma kõik! Kirjavahemärgistuse probleemkohti", 9. mai – "Kõik need konksud ja kriblakad. Numbrite ja lühendite õigekiri, ne- ja line-liiteliste sõnade kokku- ja lahku kirjutus".

Ettevalmistavates tundides tehakse lühikokkuvõte kolme õigekirjavaldkonna (algustäheõigekiri, kirjavahemärgistus ning numbrite ja lühendite kirjutamine) peamistest reeglitest ning probleemkohtadest. Peatutakse viimastel õigekirjareeglite muudatustel ning kinnistatakse teadmisi praktiliste harjutuste ja ülesannetega.

Tundide ettevalmistajad ja juhendajad on Tallinna Ülikooli eesti keele professor, filosoofiadoktor eesti keele alal, Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige Reili Argus, PhD; Tallinna Ülikooli emakeeleõpetuse ja rakenduslingvistika lektor Merilin Aruvee ja Tallinna Ülikooli lingvistika lektor Helen Hint.

Tallinna päeva tähistatakse 15. mail, kuna just sel päeval, aastal 1248 saadud Lübecki linnaõigus tähendas Tallinna vastuvõtmist Euroopa linnade sekka.

Tähtpäeva eesmärk on väärtustada linna ajalugu ja tallinlaseks olemist, tutvustada pealinna tänapäeva ja minevikku nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Esmakordselt välismaal: Tallinn valiti "Totaalse etteütluse" pealinnaks >>

Nagu Sputnik Eesti teatas, kandis Tallinn 2019. aastal "Totaalse etteütluse" pealinna nimetust. "Totaalne etteütlus" on ülemaailmne hariduslik ettevõtmine, mille juhtida tähelepanu haritud vene kirjakeele hoidmise vajalikkusele.

Kõige rohkem osavõtjaid kogunes Moskvas, piiritagustest paikadest tõusis esikohale Donetsk. Tänavuse etteütluse pealinn Tallinn näitas ka vägagi väärikat tulemust.

Moskvas tuli oma vene keele oskust proovile panema 19 307 inimest, Peterburis ja Novosibirskis vastavalt 11 500 ja 7295 inimest.

Välismaal oli kirjutajaid, sealhulgas nii "Totaalse etteütluse" kui kontrolltöö TruD tegijaid 26 000. Esimest korda ajaloo jooksul hõlmas aktsioon väljaspool Venemaad 80 riiki, 350 välismaa linna, millest 61 osalesid esmakordselt.

68
Tagid:
Eesti, Tallinn, eesti keel, etteütlus
Samal teemal
"Totalnõi diktant" Tallinnas
Eesti keele huvilisi kutsutakse etteütlust kirjutama
Algas registreerumine Tallinna päeva etteütlusele, toimuvad ka ettevalmistavad tunnid
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega