Venemaa muusikud ja lauljad esinevad Eestis Georg Otsa auks

Venemaa muusikud ja lauljad esinevad Eestis Georg Otsa auks

169
(Uuendatud 17:40 24.04.2019)
Eesti ja vene lauljad astuvad üles Tallinnas ja Tartus Georg Otsa mälestuseks Peterburi sümfooniaorkestri saatel.

TALLINN, 24. aprill — Sputnik. Kuulsa eesti laulja George Otsa auks toimuvail Eesti ja Venemaa, sealhulgas Rahvusooperi Estonia solistide kontsertidel teeb kaasa ka Põhja-Palmyra sümfooniaorkester.

Korraldajate sõnul toimub Otsa esimene mälestuskontsert kolmapäeval, 24. aprillil Tartus Vanemuise teatris ja 28. aprillil Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Kontserti plaanib kuulama tulla ka Georg Otsa lesk Ilona Ots.

Выступление Г.Отса
© Sputnik / В. Вахи
Georg Otsa esinemine

Peterburilased austavad kaasmaalase mälestust

Mälestust suurest eesti lauljast pühitsevad oma kunstiga Eesti Rahvusooperi solist bariton Rauno Elp, kes pälvis 2016. aastal Georg Otsa teatripreemia, ja Venemaa bariton, kasaka- ja rahvalaulude esitaja Sergei Zõkov, kes on võitnud Grand Prix' nii Moskva kui Peterburi romansikonkursil.

Georg Otsa auks toimuvatel kontsertidel esineb ka vene klassikalise laulukooli üks parimaid esindajaid Eestis sopran Elena Kolomiytseva, kes on ühtlasi Itaalias, Austrias ja Ukrainas toimunud rahvusvaheliste võistluste laureaat, ning rahvusooperi Estonia andekas noor tenor Mehis Tiits, kelle repertuaaris on rohkesti rolle nõnda tuntud ooperites nagu "Cyrano de Bergerac", "La Traviata" ja "Figaro pulm".

Участники концерта в честь эстонского певца Георга Отс
© Фото : предоставлено организаторами концерта
Venemaa muusikud ja lauljad esinevad Eestis Georg Otsa auks

Georg Otsa mälestuskontsertide saatepartiid tagab Peterburi Kubernberi Sümfooniaorkester peadirigent Venemaa Föderatsiooni rahvakunstniku Maksim Aleksejevi juhatusel, kelle isa Nikolai Aleksejev juba üle kahe aastakümne teeb koostööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga töötanud juba rohkem kui kakskümmend aastat.

Kontserdil esitatakse heliteoseid eesti, vene ja itaalia keeles. Konferansjeena juhib kontserti nii eesti kui vene keeles tuntud näitleja Edward Toman. Kontserdi ettevalmistustes lõi aktiivselt kaasa ning pakkus välja hulga noote rahvusooperi Estonia juhatuse esimees Arne Mikk.

Режиссер Арне Микк
© Sputnik / Кирилл Каллиников
Estonia juhatuse esimees Arne Mikk

Vene kunstnike aktiivne osalus Georg Otsa mälestuskontsertidel on igati põhjendatud. On ju suur eesti laulja sündinud Venemaal Petrogradis ja tema võimasanne puhkes õitsele Nõukogude Liidu avarustes, tuues Otsale ülemaailmse kuulsuse.

"Mister Ots" Saaremaal

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et kuulus lavastaja Venemaalt Dmitri Bertman lavastab Saaremaa ooperifestivalil muusikalise etenduse "Mister Georg Ots".

Selle lavastuse eripära seisneb selles, et tegemist on "etendusega ilma peaosaliseta": Georg Ots on küll laval, kuid ainult teiste tegelaste pajatustes ja temaga seotud muusikas.

Режиссер  Дмитрий Бертман
© Sputnik / Владимир Барсегян
Lavastaja Dmitri Bertman

Esietendus on kavas tänavu 24. juulil, seejärel etendub ooper sügisel Moskva publikule, millele järgnevad külalisetendused üle Venemaa, Valgevenes, Ukrainas, Soomes ja Baltimaades. Projekt on pühendatud suure laulja 100. sünniaastapäevale.

Mitmekülgne talent

Georg Ots sündis 21. märtsil 1920. aastal Petrogradis, peagi kolis tema perekond Eestisse. 1939. aastal sai Otsast Eesti meister ujumises 1500 meetri maratondistantsil ning 1940. aastal vabastiilis 4x200 meetri teateujumises. Ta lõpetas Eestis Tondi sõjakooli ja pärast Eesti astumist NSV Liidu koosseisu astus õppima arhitektuuri.

Ratas: Georg Otsa 100. sünniaastapäev on sümboolse tähendusega >>

Suure Isamaasõja puhkedes mobiliseeriti Otsi Punaarmeesse. Balti laevastiku evakueerimisel Tallinnast Kroonlinna sai laev, millel ta viibis, sakslaste pommitabamuse ja uppus, kuid mööduv miinitraaler päästis Otsa.

1942. aasta jaanuari lõpul määrati ta pärast täiendkoolitust tankitõrjeroodu ülemaks. 1944. aastal saadeti oma artistiannet ilmutanud Ots laulukoori ning juba 1945. aastal sai temast ooperi- ja balletiteatri Estonia solist.

1951. aastal lõpetas Ots Tallinna Konservatooriumi. Tema repertuaari kuulus üle viiesaja laulu kahekümnes keeles, oma lavategevuse kolmekümne aasta jooksul kehastas ta üle seitsekümne rolli.

Otsal diagnoositi ajuvähk, ta tegi läbi 8 operatsiooni ja silma amputeerimise, kuid jätkas tööd sisuliselt elu lõpuni.

Ta suri 5. septembril 1975 Tallinnas, kus ta maeti Metsakalmistule. Tänavu 21. märtsil oleks NSV Liidu rahvakunstnik Georg Ots saanud 99-aastaseks.

169
Tagid:
kultuur, Eesti, Venemaa, kontsert, Georg Ots
Samal teemal
"Estonia" direktor: Moskva gastrollideks tuli tellida terve lisarong
Noodid teel: pianist Tanel Joamets annab kontserte üle Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega