Eesti vapp

Algab üleriigiline arvamuskorje: millist Eestit soovid aastaks 2035?

63
(Uuendatud 15:01 23.04.2019)
Riigikantselei ja rahandusministeerium kutsuvad kõiki Eesti inimesi osalema riigi pikaajalise strateegia loomises ning täitma lühikest küsimustikku – millises Eestis Sa soovid aastal 2035 elada?

TALLINN, 23. aprill — Sputnik. Üleriigiline arvamuskorje kestab 10. maini ning tulemused on üheks aluseks riigi pikaajaliste sihtide seadmisele, reformide kavandamisele ning investeeringutele. teatas rahandusministeerium pressiteate vahendusel.

Loodav strateegia "Eesti 2035" annab Eesti tulevikule raami. Selle koostamise käigus kokku lepitud riigi strateegilistest sihtidest ning olulisematest pikaajalistest reformidest ja investeeringutest sõltub Eesti järgmise kümnendi areng.

"Seetõttu kutsume arvamuskorjes osalema kõiki Eesti inimesi, organisatsioone ja ettevõtteid, kes soovivad tuleviku kujundamises kaasa lüüa," ütles riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago.

Arvamuskorje käigus oodatakse kuni 10. maini kõikide inimeste ja Eestist hoolijate arvamusi, et välja sõeluda viis kõige olulisemat märksõna – milline on Eesti, kus oleks 2035. aastal hea elada, töötada, õppida või viibida.

Keskmine palk kasvas mullu 1310 euroni>>

"Loodava strateegia sihiku seadmiseks soovime kaardistada Eesti inimeste väärtusruumi ja ootused Eesti tulevikuks," lisas Kattago.
Arvamuskorje e-küsimustiku saab täita aadressil www.eesti2035.ee. Küsimustiku levitamisel on abiks ka raamatukogud üle Eesti, kus on võimalik ankeet täita ka paberil.

"Arvamuskorje tulemus on üheks sisendiks, mille põhjal hakkame koos huvirühmade esindajate ja ekspertidega seadma neli-viis peamist sihti Eestile, mis peavad ühelt poolt põhinema inimeste väärtustel ja ootustel ning teisalt teadlaste, ettevõtjate ja ekspertide teadmistel," lisas rahandusministeeriumi asekantsler Kaie Koskaru-Nelk. Pikaajaliste sihtide seadmisele järgnevad üle-eestilised seminarid ja arutelud juunikuus, et hakata analüüsima suuremaid reforme ja rahastusvajadusi.

Eestis on praegu väga palju valdkondlikke strateegiaid, mis on omavahel nõrgalt seotud ning millel puudub ühtne suund. Samuti ei võimalda riigieelarve ja -strateegia tsükkel planeerida Eesti elu pikemas, viieteist ja enama aasta vaates.

Baltimaad ei adu kõigi demograafiliste probleemide tõsidust, illustratiivne foto
© AFP 2019 / BJÖRN LINDGREN/TT / TT NEWS AGENCY

Pikaajaline strateegia koostatakse aastani 2035 ning see hõlmab kõiki valdkondi ning suuremaid reforme ja investeeringuid.

Riigi pikaajalise strateegia arutelule andis hoo Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid oma nägemusega Eestist aastal 2035, selgitas varem rahandusministeerium pressiteate vahendusel.

"Me pole täna mõistnud väga hästi, milleks meid kohustab heaoluriigis elamine, peame tulevikku vaadates võtma palju julgemini eesmärgiks olla sotsiaalsed, abistama ka nõrgemaid ja lähtuma inimesest," märkis Kersti Kaljulaid.

"Eesti 2035 strateegia loomisel peame hoidma mõtted hästi vabad, me ei tohiks joonistada ette ühte rada, vaid see peab olema mõtlemist ergutav, sisaldama paljusid teid, ristumiskohti."

Riigi pikaajalise strateegia "Eesti 2035" arutelul leidis üle 200 osaleja, et järgmisel kümnendil peab Eesti fookus olema inimeste tervise parandamisel ning paindlikel õppimisvõimalustel. Kolme peamise märksõnana Eesti tuleviku kohta toodi välja avatud, puhas, innovaatiline, hooliv.

Kus Eestis üle kahe tuhande euro palka makstakse>>

Rahandusministeeriumi asekantsler Kaie Koskaru-Nelk lausus, et pärast arengueesmärkide paikasaamist ootab ees täpsem analüüs reformide ja mõjude kohta.

"Selle aasta lõpuks soovime strateegia tööversiooni valmis saada, mis peaks andma suunad koos rahavajadusega kõikide valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele," märkis asekantsler Kaie Koskaru-Nelk.

Strateegia "Eesti 2035" koostamine algas eelmise aasta märtsis, seda veavad riigikantselei ja rahandusministeerium.

63
Tagid:
strateegia, Eesti, rahandusministeerium, Riigikantselei