Marina Kaljurand

Marina Kaljurand on Europarlamendi kandidaatidest populaarseim

90
(Uuendatud 11:25 22.04.2019)
Riigikogu reitingutega võrreldes hakkavad silma suured erinevused - Euroopa valimised on oluliselt enam isikute kui erakondade jõuprooviks.

TALLINN, 22. aprill — Sputnik. Sotsiaaldemokraatliku partei kandidaatide summaarne toetus annab kokku 15,5 protsenti, samas kui SDE üldreiting moodustab viimastel andmetel 11 protsenti.

Kantar Emori läbi viidud uuringust selgub, et kõige populaarsem on hetkel on sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideeriv Marina Kaljurand, poolt hääletaks 12,5 protsenti küsitletutest, vahendas Pealinn BNSi.

Kantar Emori turundusstrateegiate juht Aivar Voog tõdes samuti, et selles uuringus hakkavad riigikogu reitingutega võrreldes silma suured erinevused, mis vihjab sellele, et Euroopa valimised on oluliselt enam isikute kui erakonna valimised.

"Ka kandidaadi positsioon erakonna nimekirjas ei mängi nii suurt rolli kui riigikogu valimistel, seega võib tagapool asuv isik saada palju enam hääli kui nimekirja teine või kolmas. Olulisem on inimese enda sobivus Eesti esindamiseks Euroopa Parlamendis," ütles ta.

Valimised on möödas. Elagu valimised! >>

Sotside euronimekirja tugeva positsiooni taga on Voogi sõnul just põhiliselt Kaljurannale antavad hääled, teiste erakonna kandidaatide osakaal selles on marginaalne. "Esiviisikust on erakondadeülesed kandidaadid Marina Kaljurand ja Raimond Kaljulaid, keda toetavad eri parteide valijad," nentis Voog. "SDE toetajaid on Kaljuranna potentsiaalsete valijate seas alla 50 protsendi. Võrdluseks – Andrus Ansipit, Yana Toomi ja Urmas Paeti valiksid põhiliselt vaid nende endi erakonna toetajad."

Kellakeeramine
© Sputnik / Константин Чалабов

Tervikuna saab kõige rohkem toetust siiski Reformierakonna europarlamendi valimiste nimekiri. Seda toetaks 23 protsenti küsitletuist, kusjuures nende hulgas, kes plaanivad kindlasti Euroopa Parlamendi valimistel hääletama minna, on oravate nimekirja toetus 27,5 protsenti. Siinkohal tasub aga meeles pidada, et tavapärane erakondade toetusuuring näitas sel kuul Reformierakonna toetuseks 32 protsenti. Seega jääb Reformierakonna reiting europarlamendi valimiste kontekstis oma toetuspotentsiaalile oluliselt alla.

Oravate populaarseim kandidaat on oodatult esinumber Andrus Ansip 11 protsendi suuruse toetusega. Urmas Paeti toetab 7,7 protsenti vastanuist, kuid hinnatud kandidaatide esikümnesse ei mahu Reformierakonna teine number, endine peaminister Taavi Rõivas.

Europarlamendi valimisteks esitasid dokumendid üheksa erakonda ja seitse üksikkandidaati >>

Küll aga on suure toetusega äsja Keskerakonnast välja astunud ning üksikkandidaadina europarlamenti pürgiv Raimond Kaljulaid. Teda on valmis toetama 10 protsenti küsitletutest, kusjuures muukeelsete valijate seas kogub ta praegu 18,4-protsendilise toetuse.

Europarlamendi valimised: kesk- ja reformierakondlased saavad kohti juurde, Isamaa kaotab >>

Tema endise koduerakonna Keskerakonna nimekirja kandidaadid kokku said toetuseks 18 protsenti ning nende populaarseim kandidaat on mõistagi praegune Euroopa parlamendi saadik Yana Toom 10-protsendilise toetusega. Muust rahvusest valijate hulgast kavatseb Toomi valida 41 protsenti küsitlusele vastanuist.

Euroopa Parlament kutsus üles Nord Stream 2 peatama
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Keskerakond on üks väheseid erakondi, kelle toetus europarlamendi valimiste kontekstis on samas suurusjärgus nagu ka tavapärane toetusreiting (aprillis 17 protsenti).

Ka Isamaa europarlamendi kandidaatide toetus kokku jääb samasse suurusjärku erakonna üldise reitinguga, mis oli sel kuul üheksa protsenti.

Oluliselt jääb oma tavalisele reitingule alla EKRE. Aprillis toetas neid 15 protsenti valijaist, europarlamendi valimistel on EKRE nimekirja valmis toetama vaid 11 protsenti küsitletutest.

90
Tagid:
Marina Kaljurand, Euroopa Parlament, parlamendivalimised, europarlamentäär, Europarlament
Teema:
Europarlamendi valimised - 2019 (48)
Samal teemal
Europarlamendi valimised - 2019
Viimane korin: Euroopa Parlament "sülitas" Venemaa peale
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega