Президент РФ Владимир Путин и президент Эстонии Керсти Кальюлайд во время встречи

EL surveta dialoog: politoloogi hinnang Putini ja Kaljulaidi kohtumisele

254
(Uuendatud 18:35 18.04.2019)
Eesti võib mitmetes küsimustes ise rohkem algatust ilmutada ja mitmeid põhiprobleeme otse Venemaaga lahendada.

TALLINN, 18. aprill — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kohtumisel tõstatati erinevaid teemasid. Milliseid põhiprobleeme saaks Eesti lahendada otse Venemaaga, rääkis portaalile Sputnik Eesti politoloog Eduard Tinn. 

Vene riigipea Vladimir Putini ja Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kohtusid Moskvas.
© Sputnik / Владимир Астапкович

Eesti positsioon ei ole Eduard Tinni arvates kõige rõõmustavam, sest tuleb pidevalt jälgida, mida Euroopa Liidus tehakse. Ekspert on kindel, et Eesti võib mitmetes küsimustes ise rohkem algatust ilmutada. Näiteks sisendab optimismi Kersti Kaljulaid'i avaldus, et "majandusel on võime poliitikute otsustega kohaneda", seega peaks olema võimalik seda positiivselt suunata.

Tinn usub, et muutused majandusvaldkonnas on väga olulised, kuna normaalsed majandussuhted Venemaaga vastavad Eesti rahvuslikele huvidele. Ei juhtu midagi hullu, kui Eesti on majandusküsimustes iseseisvam ja julgem.

Kaljulaid räägib Putiniga eesti keeles >>

Majandussuhete normaliseerimiseks on olulised ka Eesti-Vene transiit ning Venemaa ja Eesti transpordiettevõtete koostöö. "Konstruktiivset kahepoolset koostööd on palju lihtsam üles ehitada majanduses kui poliitilises sfääris, kus Eesti käed on seotud. Sanktsioonid ei ole kehtestatud kõigele, ka sanktsioonide tingimustes saab äri ajada. Seda probleemi tuleb vaid hoolikalt uurida, leidlikkust ilmutada ja teha seda, mis on kasulik meile, Eesti Vabariigile," ütles Eduard Tinn.

Üks rubla aastas — Eesti Moskva suursaatkonna renditasu >>

Politoloog lisas, et majanduses on palju laokile jäänud ja majandussuhete taastamine või nullist alustamine on erakordselt raske. Mitmed Eesti poliitikud on öelnud, et "Venemaaga pole mõtet äri ajada, sealne ärikultuur on üsna mäda ja äritegemisse suhtutakse seal teistmoodi, mitte nii nagu Euroopa Liidus".

"Selline vingumine ja pessimism ei too midagi head aga ma kordan, et majandus on just see valdkond, kus me ise suudame paljusid küsimusi lahendada."

Läänemeri on meile kõigile ühine

Tinnile meeldis, et käsitleti ka ökoloogiat. See on veel üks valdkond, kus Eesti ja Venemaa saaksid oma jõud ühendada ja otsuseid ühiselt langetada ning see on kõikide Läänemere-äärsete riikide päevakorras.

Kui Nõukogude ajal ei pööratud keskkonnaküsimustele nii suurt tähelepanu, siis praegune Venemaa ja Skandinaavia riigid on selles valdkonnas üsna aktiivsed.

Kommenteerides Kaljulaidi fraasi, et pooltele pakuks huvi ka globaalsete geopoliitiliste küsimuste arutamine, ütles Tinn, et need küsimused ei peaks olema Eestile esmatähtsad: "Me peame lahendama konkreetseid küsimusi, mis puudutavad meie naaberriiki Venemaad ja meid. Kui midagi hakkab muutuma Euroopa Liidu ja Venemaa ühistes valdkondades, siis muutub see Brüsselis ja Moskvas. Tallinn ei mängi siin ilmselgelt esimest viiulit."

Riigipeade kohtumise eel: mida ootavad Moskva ja Tallinn >>

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et 18. aprillil kohtus Venemaa president Vladimir Putin Kremlis oma Eesti kolleegi Kersti Kaljulaidiga. Venemaa ja Eesti presidendid tunnistasid, et aeg oleks taasalustada dialoogi kõige kõrgemal tasemel.

254
Tagid:
Kersti Kaljulaid, Vladimir Putin, presidendid, tippkohtumine, Venemaa, Eesti
Teema:
President Kaljulaidi visiit Moskvasse (30)
Samal teemal
Mitte enam sinine: miks Eesti saatkond üle värviti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega