Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme

EKRE reiting on pärast valimisi langenud

92
(Uuendatud 08:52 18.04.2019)
Aprillis langes enim EKRE toetus. Populaarsem on endiselt Reformierakond.

TALLINN, 18. aprill — Sputnik. Aprillis langes enim toetus EKRE-le ning kasvas Reformierakonnale ja Eesti 200-le, selgus ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest, teatas ERR.

Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks oma hääle Reformierakonnale 30 protsenti valijatest. Märtsikuises uuringus oli neil toetajaid 27 protsenti.

Populaarsustabelis teisel kohal on Keskerakond 24 protsendi suuruse toetusega. Keskerakonna toetus kuu varasemaga võrreldes ei muutunud.

Kolmandal kohal on endiselt EKRE, kuid nende toetus võrreldes märtsikuuga langes oluliselt - märtsis oli EKRE-l toetajaid 21 protsenti, kuid aprillis 16 protsenti.

President Riigikogule: meil on väärtuste kriis>>

Sisuliselt võrdse toetusega oli aprillis kolm parteid - Isamaad toetas üheksa, Sotsiaaldemokraatlikku erakonda kaheksa ning ka parlamendivälise Eesti 200 toetus oli kaheksa protsenti. Kuu varem olid toetusnumbrid vastavalt 11, üheksa ja viis ehk Isamaa on veidi kaotanud ning Eesti 200 toetajaid juurde võitnud.

Ülejäänud parteid jäävad selgelt valimiskünnise alla - Rohelisi toetas kaks, Elurikkuse erakonda ja Vabaerakonda mõlemat üks protsent valijatest.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, pälvis riigis valitsev Keskerakond 3. märtsil toimunud parlamendivalimiste tulemuste kohaselt teise koha (23,1%), jäädes alla opositsioonilisele Reformierakonnale (28,9%). Keeldudes reformierakondlastega koalitsiooni minemast, võtsid keskerakondlased ette katse jääda riigitüürile, moodustades enamusvalitsuse kahe teise parlamenti pääsenud erakonnaga – EKRE (17,8%) ja Isamaaga (11,4%).

Tallinnas ja Tartus toimusid loodava võimuliidu vastaste meeleavaldused>>

EKRE-ga läbirääkimiste alustamine kutsus esile protesti mitmete Keskerakonna võtmetähtsusega tegelaste ja osa poolt tema valijatest, kes nägid potentsiaalses liidus rahvuslasteha oma huvide reetmist. Muret rahvusmeelsete jõudude võimaliku võimuletuleku pärast Eestis on väljendatud ka Euroopa Parlamendis.

Koalitsioonileping: mulgikapsad šašlõkiga>>

Kuna president Kersti Kaljulaid on varem öelnud, et teeb ettepaneku valitsuse moodustamiseks valimiste võitjale, kohtus ta 5. aprillil Kadriorus Reformierakonna esimehe Kaja Kallasega, kellele tegi ettepaneku valitsuse moodustamiseks.

EKRE osalusega valitsus sunnib vaatama maailma uue pilguga, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond (valimistel oli toetusrotsent 9,8) avaldasid valitsuse moodustamise aluste dokumendi, mis kirjeldab põhimõtteid, mille järgi Kaja Kallase juhitud valitsus tegutsema hakkaks.

Kuid Kaja Kallas ei saanud 15. aprillil Riigikogult piisavalt toetushääli valitsuse moodustamiseks. Kallast toetas 45 saadikut, vastu oli 53 saadikut.

President Kaljulaid kirjutas teisipäeval, 16. aprillil alla otsusele nimetada peaministrikandidaadiks Eesti Keskerakonna esimees Jüri Ratas.

Kolm erakonda allkirjastasid koalitsioonileppe>>

Riigikogu ees 17. aprillil peetud kõnes rääkis peaministrikandidaat Jüri Ratas, et pärast Eesti iseseisvuse taastamist on kõik Riigikogu saadikud, valitsused ja parteid soovinud ehitada võimalikult head riiki ja tema sõnul on Eestil läinud hästi - riik on saanud Euroopa heaoluühiskonnaks, mis ilmneb ka rahvusvahelistes pingeridades ja indeksites.

Riigikogu andis peaministrikandidaat Jüri Ratasele volitused valitsuse moodustamiseks. Volituste andmist toetas 55 saadikut ja vastu oli 44 saadikut.

Valitsuse moodustamine - 2019>>

92
Tagid:
Jüri Ratas, Kaja Kallas, Kersti Kaljulaid, valitsus, sotsid, EKRE, Keskerakond, Reformierakond, reiting
Teema:
Eesti uus valitsus - 2019 (97)