Virtuaalne assistent Iti teenindab kliente, illustreeriv foto

Virtuaalne assistent Iti teenindab kliente

58
(Uuendatud 11:49 17.04.2019)
Statistikaameti kodulehel teenindab kliente aprillist alates virtuaalne assistent Iti, kes oskab vastata statistika tarbijate ja andmeesitajate tüüpküsimustele. Kui Iti vastust ei tea, oskab ta sisu alusel suunata päringu andmeesitaja või statistika tarbija klienditoe spetsialistile.

TALLINN, 17. aprill — Sputnik. Statistikaameti klienditugi nõustab nii andmeesitajaid kui ka statistika tarbijaid. Virtuaalne assistent Iti teab, kui palju elab Eestis inimesi, kui suur on palgalõhe, keskmine palk ja tarbijahindade muutus ning palju muudki. Iti aitab ka andmeesitajat, kelle tüüpilisemad küsimused on seotud elektroonilises andmeedastuskeskkonnas toimetamise ja küsimustike täitmisega, teatab Statistikaamet

Hakkame koos elama, putukaid sööma ja selle üle uhked olema >>

Statistikaameti statistika levi osakonna juhataja Triin Küttimi sõnul on infopäringute arv jõudsalt suurenenud. "Inimeste huvi statistika vastu on aastate jooksul suurenenud, mis on igati tervitatav. 20 aastat tagasi sai statistikaamet peamiselt telefoni teel ligi 1000 infopäringut aastas," ütles Küttim.

Tehisintellekti tuleb enda heaks ära kasutada, illustratiivne foto
© Sputnik / Мария Котаева

"Mõne aja pärast muutus populaarseimaks suhtlus e-posti teel, mis suurendas päringute arvu aastas 2200-ni. 2017. aasta sügisest sai statistikaameti veebilehel (stat.ee) klienditeenindajaga suhelda online-vestluse kaudu. See suhtluskanal suurendas infopäringute arvu aastas 5000-ni. Usume, et Iti aitab infot leida senisest kiiremini ja meie klienditugi saab keskenduda keerulisematele päringutele vastamisele," rääkis Küttim.

Statistikaameti äritehnoloogia kliendirakenduste arenduste juhi Maarja Jämsa sõnul on Itit koolitatud aasta jooksul online-vestluste kaudu tulnud küsimuste abil ja iga päringuga saab ta targemaks.

"Kui meie Iti jääb küsimusele vastates hätta või kaldub vastus teemast veidi kõrvale, saab vestluse suunata klienditeenindajale. Väikesed viperused on virtuaalse assistendiga tavapärased ja vahel vägagi humoorikad. Itiga suheldes tuleb arvestada, et erinevate olukordade lahendamise tõttu paraneb aja jooksul ka meie virtuaalse assistendi võimekus nagu igal muul masinõppeprogrammil," ütles Jämsa. 

"Ennatlik on eeldada, et Iti oskab kohe kõikidele küsimustele vastata, kuid inimestega suheldes õpib ta iga päev. Seega ootame kõiki Itiga suhtlema ja andma talle tagasisidet," selgitas Jämsa.

Statistikaameti Iti töötati välja koos Eesti idufirmaga AlphaBlues, mis on spetsialiseerunud virtuaalsete assistentide arendamisele. Ideest teostuseni kulus üks aasta.

Seks robotitega: tänapäeva Eesti kõige pakilisem küsimus >>

AlphaBluesi kaasasutaja Indrek Vainu sõnul on rõõmustav näha, et Statistikaamet on riigisektoris esirinnas tehisintellekti juurutamisel oma igapäevastesse protsessidesse. "Iti muudab kasutajate elu mugavamaks. Mida enam Iti areneb, seda enam väärtust ta loob nii Statistikaameti klientidele kui ka kogu Eestile," lisas Vainu.

Vaata siit 10 näidisküsimust, millele Iti teab vastust, ja kuidas on soovitatav Itile küsimusi esitada.

Tehisintellekti ei tohi karta, vaid seda tuleb enda heaks ära kasutada, arvab Briti valitsuse endine nõunik ja tehisintellekti süsteemi spetsialist Adrian Brown. "Kujutagem ette tehnoloogiat, kus teie arst on teil äpi kaudu taskus ja telefonis ja monitoorib teid pidevalt," ütles Brown.

Tema sõnul peaks riikide riikide ja valitsuste positsiooni parandamiseks digitaliseerimises alustama küsimusest, mida inimene ja ühiskond vajab, vahendas uudisetportaal Sputnik Eesti.

Tehisintellektipõhised süsteemid aitaksid valitsusel seda probleemi lahendada. "Tihti räägitakse sellest, et tehisintellekt võtab meie töökohad üle, aga tehisintellektipõhist süsteemi tuleks ära kasutada, mitte karta," selgitas Brown.

58
Tagid:
tehnoloogia, klient, Statistikaamet, teenindus, tehisintellekt
Samal teemal
Peaminister: riigid vajavad tehisintellekti kasutuselevõtuks ühtset lähenemist
Põhjala ja Baltikum alustavad koostööd tehisintellekti kasutuselevõtuks
Uus pommituslennuk Tu-22-M3M kasutab tehisintellekti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega