Venemaa suursaatkond Tallinnas

Venemaa saatkond Eestis: KAPO materjalide autorid on minevikku kinni jäänud

131
(Uuendatud 16:16 16.04.2019)
Venemaa diplomaadid kommenteerisid kaitsepolitsei (KAPO) aastaraamatu Venemaale pühendatud osi.

TALLINN, 16. aprill — Sputnik. Venemaa suursaatkonna sõnul ei suuda Eesti vastuluure Venemaa-vastased "hirmulood" mõjutada inimestevaheliste kontaktide kasvu ega naaberriikide kaubandus- ja kultuurisidemeid.

KAPO suunis presidendile või tegevuse kasulikkuse indeks

KAPO aastaraamatu 2018 kommentaaris märkisid Venemaa diplomaadid, et nagu eelmistel aastatel, on ka seekord enamus aastaraamatust pühendatud Venemaast lähtuvatele ohtudele.

"Me näeme taas püüdu hirmutada Eesti elanikkonda, kellele sisendatakse idanaabri — "vaenulikkust", majanduslike, hariduslike ja inimestevaheliste kontaktide ohtlikkust meie riikide ja rahvaste vahel," teatatakse Venemaa saatkonnast.

"Mis see on? Meeleheitlik häiresignaal, mis langeb ajaliselt kokku Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi eesseisva visiidiga Venemaale või rutiinne katse veenda neid, kes selle eriteenistuse tõhususes kahtlevad?" küsivad Venemaa diplomaadid.

Suursaadik Petrov: Eestis helisevad kellad igal Venemaa mainimisel >> 

Venemaa saatkonna sõnul meenutavad KAPO aastaraamatu mõned lõigud Vladimir Võssotski kunagi populaarset satiirilist laulu sellest, kuidas juhendati tootmiseesrindlast enne tema "Poola linna Budapesti" minekut.

"Siit ka küsimus - kas aastaraamatu autorid pole äkki minevikku kinni jäänud?" öeldakse Venemaa saatkonna kommentaaris.

Vene diplomaadid Eestis usuvad, et mainitud "hirmujutt" ei suuda vaatamata kõikidele sanktsioonidele ja keeldudele mõjutada mõlema riigi elanike vaheliste kontaktide kasvu, kaubavahetuse mahtu, kultuurilisi sidemeid ega paljut muud, mis toimub mõlema poole hüvanguks. 

Tavapärane hirmulugude komplekt: spioonid ja propaganda

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et KAPO aastaraamat 2018 sõna otseses mõttes kubiseb sõnadest "Venemaa" ja "Kreml".

Erilist tähelepanu pööratakse RIA Rossija Segodnja ja Sputnik Eesti poolt levitatavale "Kremli propagandale", samuti Venemaa saatkonna koostööle Eestis tegutsevate vene rahvusorganisatsioonidega: Eesti vene rahvuskaaslaste koordinatsiooninõukogu ja Puškini Instituudiga.

KAPO mainib ka Venemaa 5. kanali ja Venemaa Riiklikku Televisiooni- ja Raadioringhäälingu ajakirjanikke, kes kavatsesid Eestis väidetavalt salvestada Eesti-vastaseid "propagandamaterjale", omamata selleks Eestis tööluba. Eraldi mainitakse Eesti kirjastajat Aleksandr Kornilovit internetiportaali Baltnews kontekstis, millega tal ei ole juba peaaegu aasta mingit pistmist.

Kaitseväe peastaabi major Deniss Metsavasi vahistamine >> 

Mitu lehekülge aastaraamatust on pühendatud "Vene spioonidele" - Eesti kodanikele ja elanikele, kes on süüdi mõistetud koostöö eest Venemaa eriteenistustega, samuti küberspionaažis.

Nii mainitakse taas kõmulist lugu Deniss Metsavase ja tema isast Pjotr Volini vahistamisest. Lisaks räägitakse Tartu Maakohtu poolt Venemaa Föderaalse julgeolekuteenistusega (FSB) suhtlemise eest kolmeks ja pooleks aastaks vanglasse mõistetud Dmitri Kozlovist ja Jevgeni Slavinist, kes mõisteti kaheksaks kuuks vanglasse koostöö eest Venemaa sõjaväeluure GRU-ga. 

Salakavalad tudengitest agendid

KAPO sõnul tegeleb Venemaa "pidevalt Eesti nõrgestamisega" humanitaarprogrammide kaudu ja Eesti noorte värbamisega õpingute ajal.

"Meie idanaaber Venemaa tegeleb nõrgestustegevusega nii otseselt kui ka kaudselt," kirjutab aastaraamatu sissejuhatuses KAPO peadirektor Arnold Sinisalu.

Tema sõnul püüab Kreml oma mõju avaldada humanitaarprogrammide ning paljude Venemaal ja välismaal toimuvate konverentside, samuti sihtürituste kaudu.

Viimaste hulgas nimetatakse Vjatka Riikliku Ülikooli (asub Kirovis) noorte dessanti, mis 2018. aasta sügisel korrastas Saaremaal nõukogude sõdurite mälestusmärki.

KAPOs ollakse kindlad, et Eesti noored, kellele on antud võimalus saada tasuta haridus Venemaa kõrgkoolides, valmistuvad värbamiseks oma idanaabri kasuks.

131
Tagid:
Arnold Sinisalu, Aleksandr Petrov, poliitika, Venemaa suursaatkond, aastaraamat, KaPo, Venemaa, Eesti
Teema:
Kapo aastaraamat 2019 (5)
Samal teemal
Kaitseväe peastaabi major Deniss Metsavasi vahistamine
Kapo aastaraamat 2019
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega